EESTI MALE ARENGUKAVA AASTATEL 2003-2005

JA VISIOON AASTANI 2008

 

I SISSEJUHATUS

Eesti male arengukava on male arengustrateegiat toetav dokument, mille oodatavaks tulemuseks on male tegevussuunad ja plaanid aastateks 2003-2005 ning male arengu visioon aastani 2008. Kuna tegemist on riigi male arengukavaga, siis arenenud maades hõlmab spordisüsteem (sellest tulenevalt ka malesüsteem) reeglina kolme ühiskonna osapoolt: mitteriiklik ehk kolmas sektor, erasektor ja riiklik sektor. Nendest kolmest sektorist tulenevad ka peamised mõjurid, mis kujundavad spordisüsteemi arengut. Arengukava seisukohalt oli tähtis iseloomustada olemasolevat malesüsteemi, välja selgitada male tugevad ja nõrgad küljed, täpsustada probleemid ja edasises tegevused. Arengukava on hetkeolukorra hinnangust lähtuv nägemus, kuidas edasi minna.

Tegemist on alusdokumendiga, mida on võimalik ja vajalik pidevalt täiendada.

SISUKORD

 

II LÄHTESEISUNDI KIRJELDUS

2.1. Põhimõisted

Antud arengukavas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses (lähtutakse EV Spordiseadusest):·

sport – mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus või vastav õppetegevus

harrastusmale – (põhiolemuslikult mittevõistluslik) harrastus, mille eesmärk on enda arendamine, rahulolu ja (naudingu) meelelahutuse nimel male mängimine

võistlusmale – sportlik tegevus, mis suunatud edu saavutamiseks (avalikus sportlikus konkurentsis) ·

spordiorganisatsioon – mittetulundusühing, mille põhiülesandeks on sportliku tegevuse arendamine (spordiklubi, piirkondlik spordiliit, spordialaliit, spordiühendus, spordi keskliit, rahvuslik olümpiakomitee) ·

maleasutus – malealase tegevuse korraldamise, haldamise ja koolituse institutsioon

spordiehitis – maletamiseks ehitatud või kohandatud hoone, rajatis või selle osa

 

2.2. Üldiseloomustus

Male on Eestis üks enim harrastatavatest spordialadest. Riikliku Statistikaameti andmetel on 2001.aastal harrastajaid 2372 inimest, kellest 1173 on noored. Nende näitajatega on male Eestis harrastatavatest spordialadest 12. kohal (Lisa 1).

Male populaarsus on seoses internetiseerumisega ja arvutitega oluliselt kasvanud. 20 aastat tagasi oli maailmas 15 tugevat malemaad, tänaseks aga vähemalt 60. Suurmeistrite arv on kasvanud 100-lt ligikaudu 900-le. Paljudes riikides moodustavad riigi koondise 13-25 aastased noored. See on võimalik ainult tänu arvutifirmadele kes loovad pidevalt uusi spetsiaalseid programme male jaoks. Maletamiseks ja ettevalmistuseks luuakse spetsiaalseid superarvuteid väga mahukate andmebaasidega.

Eesti malet koordineeriv ja ühendav organisatsioon on Eesti Maleliit.

Eesti Maleliit on üleriigiline katusorganisatsioon, mis ühendab vabatahtlikkuse alusel malet harrastavaid klubisid, seltse ja spordiühendusi ühistegevuseks, male edendamiseks ning sellealase tegevuse koordineerimiseks.

2.3. Ajalugu

Eesti Maleliit on taastatud 31.03.1990.aastal ja ta on 1931.aastal asutatud Eesti Maleliidu õigusjärglane. Eesti Maleliidu eesmärk on male arendamise kaudu tipp-, võistlus- ja harrastusspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine riigi elanikkonna seas, male kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine ning liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes maletamiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine.

Eesti malel on suured ja tugevad traditsioonid, mis eelkõige seotud Eesti sajandi sportlase – Paul Kerese nimega. Eesti korraldab maailmas unikaalseid kahe riigi vahelisi maavõistlusi Lätiga ja Soomega sajal laual.

2.4.Hetkeseis

 

III TEEMAVALDKONNAD ARENGUKAVA KOOSTAMISEL

3.1. SPORDIEHITISED

3.1.1. Hetkeseis

3.1.2. Probleemid

Paul Kerese Malekeskuse juhtkond ei suuda rajatist korralikult majandada, mistõttu on oht, et senise ebapädevuse jätkumisel kannatab Eesti ja Tallinna male tulevik.

3. 2. TREENERITE/JUHENDAJATE KAADER

3.2.1. Hetkeseis

Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee poolt koostatud andmebaasi kohaselt tegutseb Eestis 39 maletreenerit. Üle poolte treeneritest omab kõrgharidust, kuid puudub erialane pedagoogiline haridus. Treenerite kaader on vananenud ja noori treenereid ei ole juurde tulnud /Lisa 3/.

3.2.2. Probleemid

Puudub riiklik treener/juhendajate atesteerimise/litsentseerimise ja täiendkoolituse süsteem. Eestis puudub võimalus omandada maletreeneri/juhendaja elukutset. Treenerite töö tasustamine on ebapiisav ning puuduvad sotsiaalsed garantiid tulevikuks.

3. 3. MALEÜRITUSTE SÜSTEEM

3.3.1. Hetkeseis

Toimib aastaringselt üks ühtne võistlussüsteem, mis on kooskõlastatud klubidega ning arvestades rahvusvahelist kalendrit. Enamuse kalenderplaani üritustest korraldavad klubid ja koolid. Rahvusvahelistest tiitlivõistlustest osavõtt ja absoluutklassi Eesti meistrivõistluste korraldus toimub Eesti Maleliidu poolt.

Toimib üleriigiline nädalalõputurniiride sari täiskasvanutele ja noortele, mille klubid on hästi omaks võtnud. Sarjas osales üle 300 erineva maletaja.

3.3.2. Probleemid

Mõnede võistluste dubleerimine (sihipärane) ning võistlusjuhendite (informatsiooni) hilinenud levitamine. Vähene koordineeritus.

3.4. HARRASTUSMALE

3.4.1. Hetkeseis

Enamuses klubides on kogu täiskasvanud maletegevus harrastusspordi tasemel.

Eesti meistrivõistlustel osalevate klubide arv on väga väike. Rahaliste vahendite puudumisel ei ole klubid huvitatud võistlusspordist. Enamus klubisid on suunanud oma jõu noortele, sest selles valdkonnas eraldab riik toetust.

3.4.2. Probleemid

Vähene atraktiivsus spordiüritustel · Ühiskondliku kaadri "väsimine" kohtadel, vähene tunnustamine. Puudub huvi osaleda malevõistlustel ja - üritustel. Mitmete traditsiooniliste ürituste kadumine.

3.5. VÕISTLUSMALE

3.5.1. Hetkeseis

On üks maailma tasemel maletaja – Jaan Ehlvest. On perspektiivikaid noori mängijaid kellel on eeldusi jõuda maailma tippu (Kaido Külaots, Meelis Kanep, Valentina Golubenko). Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutatakse individuaalselt kõrgeid kohti, kuid viimastel aastatel ei ole suudetud võistkondlikel võistlustel hästi esineda. Male on üks väheseid spordialasid, millega tegelemiseks ei ole vaja eritingimusi. Eestis on enamasti olemas samad tingimused (tänu arvutitele, internetile) mis mujal maailmas.

3.5.2. Probleemid

Tippsportlaste vähene kaasamine kogu male arendamisele. Eesti koondvõistkonna liikmete/kandidaatide ebapiisav toetamine. Puudub võistkondade ühtne ettevalmistamine tiitlivõistlusteks. Eesti tippmaletajad ei soovi osaleda riigi meistrivõistlustel ilma honorarita. Pääsemine riigi koondisse ei ole stiimuliks meie tippmaletajatele.

3.6. MALEKLUBID

3.6.1. Hetkeseis

Maleklubide aktiivne moodustamine algas 1992.a. Mittetulundusühingutel on toimunud kaks ümberregistreerimist – 1995.a. ja 1998.a., seepärast ei ole klubide statistika päris adekvaatne. Eestis tegutseb Riikliku Statistikaameti andmetel 89mittetulundusühingut-spordiklubi kus harrastatakse malet. Eesti Maleliidu liikmeid on neist 36 mittetulundusühingut-spordiklubi ja 2 spordikooli. /Lisa 4 /

3.6.2. Probleemid

3.7. MALE RAHASTAMINE

3.7.1. Hetkeseis

Võimalikud variandid rahastamisel on:

Kuna male ei ole atraktiivne spordiala, siis on alale sponsoreid erasektorist leida väga raske. Malele eraldatav igaaastane riiklik toetus ei kata isegi ühe võistkondliku tiitlivõistluse (Euroopa võistkondlikud meistrivõistlused, Maleolümpia) eelarvet.

3.7.2. Probleemid

3.8. NOORED

3.8.1. Hetkeseis

3.8.2. Probleemid

Kvalifitseeritud treenerite vananemine. Vahendite nappuse tõttu puudub ühtne ettevalmistussüsteem noortekoondise ettevalmistamiseks tiitlivõistlusteks. Eesti keelt kõnelevate laste osakaal väheneb pidevalt. Vahendite nappus ei võimalda osaleda noorte arengule nii tähtsatel võistlustel.

3.9. MALE JUHTIMINE

3.9.1. Hetkeseis

Kogu alaliidu töö ja vastutus on üksikute inimeste kanda. Olemaolev kaader ei suuda täita talle pandud ülesandeid. Enamus klubisid tarbivad valmisprodukti, kuid on passiivsed produkti enese ettevalmistamisel. Vanemad inimesed ei jõua osaleda korraldustöös ja juhtimises, kuid ei taha usaldada ka juhtimist noortele.

3.9.2. Probleemid

 

IV ARENGUKAVA

  1. Hinnang hetkeseisule

4.1.1. Tugevused

4.1.2. Nõrkused

4.1.3. Võimalused

4.1.4. Ohud

 

4. 2. Probleemid

4.2.1. Riik

4.2.2. Eesti Maleliit

4.2.3. Omavalitsused

4.2.4. Erasektor

Väike huvitatus investeerida malesse (vähene reklaam ja vastukaja pressis)

4.2.5. Kolmas sektor (klubid)

 

4. 3.Visioon 2008.

 

4. 4. Eesmärgid

 

V TEGEVUSKAVA

Täpsustab tegevused aastatel 2003 - 2005.

/Lisa 7/

VI LISAD

Koostaja:

Eesti Maleliit, Regati 1-5P, 11911 Tallinn
Tel. 6398696; fax: 6398696
e-post: maleliit@maleliit.ee

Andres Taimla _________________
EML president allkiri
e-post: andres.taimla@riigikogu.ee

Hendrik Olde _________________
EML juhatuse esimees allkiri
e-post: hendrik.olde@maleliit.ee