EESTI MALELIIDU PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1. Eesti Maleliit, lühinimetus EML, on vaba algatuse alusel asutatud ja mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud male arendamisele Eestis.

2. Eesti Maleliit, edaspidi liit, ühendab Eestis malega tegelevaid klubisid, seltse ja ühendusi ühistegevuseks, male edendamiseks ning sellealase tegevuse koordineerimiseks.

3. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, käesolevast põhikirjast ja Eesti Spordi Hartast ning Rahvusvahelise Maleföderatsiooni poolt kehtestatud aktidest ja suunistest. Liit rajab kõik oma suhted riiklike ja teiste institutsioonidega nii kodu- kui välismaal ainult lepingulisel alusel.

4. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole liidu põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata.

5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

6. Liidul on oma sümboolika ning tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus.

7. Liidu asukoht on Tallinn ning tema tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik.

8. Liidu tegevus on taastatud 31. märtsil 1990. aastal ja ta on 1931. a. asutatud Eesti Maleliidu õigusjärglane.

II LIIDU EESMÄRGID JA TEGEVUS

9. Liidu tegevuse eesmärgid on male arendamise kaudu tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine riigi elanikkonna seas, male kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine ning liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks soodsate tingimuste loomine.

10. Eesmärkide täitmiseks liit:

1) koondab ja ühendab malega tegelevaid klubisid, ühendusi ja seltse;

2) propageerib malega tegelemist ja kaasab klubide kaudu liidu tegevusse malest huvitatud isikuid, eelkõige noori, ja toetajaid;

3) arendab aktiivset tegevust oma ala tutvustamiseks ja rahva huvi tõstmiseks;

4) korraldab oma liikmetele sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja teisi üritusi, osavõtte võistlustest, koostab liidu edetabeleid ja reitingute tabeleid, annab malealaseid nimetusi ja järke, määrab Eesti koondise koosseisu rahvusvahelisteks võistlusteks, töötab välja liidu võistluste juhendeid, hangib klubidele treeninguteks metoodilisi materjale, palkab võimaluse korral treenereid- juhendajaid, autasustab sportlasi ja teisi oma liidu liikmeid ning toetajaid; annab välja stipendiume;

5) korraldab oma liidu tipp- ja võistlussportlaste võimalustekohast ettevalmistamist osavõtuks rahvusvahelistest võistlustest;

6) arendab koostööd sama alaga tegelevate liitudega teistes riikides, teiste organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii kodu- kui välismaal harrastatava ala edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;

7) loob vastavalt võimalustele soodustingimusi liidu liikmetele liidu vara kasutamisel, võistlustest osalemiseks ning inventari hankimiseks;

8) viib malealase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi üritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor- ning reklaamilepinguid.

III LIIDU LIIKMESKOND

11. Liidu liikmeks võivad olla juriidilised isikud - mittetulundusühingutena tegutsevad klubid, seltsid ja ühendused, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu.

Liidu liikmesklubide liikmed saavad kuuluda liitu ainult oma klubi kaudu. Liitu saavad kuuluda ülalnimetatud juriidilised isikud juhul, kui neil on vähemalt kuus (6) liiget.

Liidu toetajaliikmeteks võivad olla juriidilised isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa liidu eesmärkide elluviimisele ning osalevad oma esindajate kaudu aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu.

12. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 90 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast.

Ühekordse sisseastumismaksu suuruse ja iga-aastase liikmemaksu suuruse liikmetele ning toetajaliikmetele kinnitab liidu üldkoosolek.

Kui liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse liidu üldkoosolekul.

13. Liikmelisust liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilisest isiku liikme lõppemise korral tema liikmelisus liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Liikme eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus liidus.

14. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liige võib liidust välja astuda pärast 3-kuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.

15. Liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata liidu liikmemaksu pikema perioodi vältel.

Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.

Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.

16. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel sisseastumis- ja liikmemakse ei tagastata.

Klubil, seltsil või ühendusel, kelle liikmelisus liidus on lõppenud, ei ole õigusi liidu varale.

17. Liidu liikmetel on õigus:

1) osaleda ja olla esindatud liidu kõigil üritustel ning tegevustes;

2) kasutada liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt liidus kehtestatud korrale;

3) osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitese, esindada liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;

4) esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;

5) esitada liidu juhtorganitele taotlusi materiaalse ja moraalse toetuse saamiseks;

6) kasutada vastavalt kehtestatud korrale liidu sümboolikat ja eeliskorras liidu vara;

7) liidust välja astuda.

18. Liidu liikmed on kohustatud:

1) järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;

2) arendama ja harrastama malelist tegevust;

3) osalema korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;

4) tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse;

5) kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara;

6) hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest. Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada liidu üldkoosolek ja liidu juhatus, omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.

IV LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELVALVE

19. Liidu kõrgeimaks organiks on liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõikide liidu liikmete esindajad. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul.

Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad liidu huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmete poolt.

Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama kirjalikult vähemalt seitse (7) päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.

20. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse (või liidu muu organi) pädevusse.

Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1) põhikirja muutmine ja liidu eesmärkide muutmine;

2) liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;

3) liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksude määra kehtestamine;

4) majandusaasta aruande kinnitamine;

5) aasta tegevuskava ja eelarve põhialuste kinnitamine;

6) juhatuse liikmete arvu määramine;

7) liidu presidendi ja juhatuse liikmete, samuti liidu revidentide määramine;

8) liidu komisjonide arvu ja komisjonide tegevusprintsiipide kinnitamine;

9) juhatuse liikme või revidendiga tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes liidu esindaja määramine;

10) liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine.

21. Üldkoosolekut juhatab liidu president või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja.

Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi.

Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Kui ka üks üldkoosolekus osaleva liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel.

Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

22. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles on esindatud üle poole liidu liikmetest.

Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekus esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekus on esindatud vähemalt kaks liiget.

Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus on esindatud kõik liidu liikmed.

Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus on esindatud liidu kõik liikmed.

Kui liidu liikmesklubi (-selts, -ühendus) ei saa olla esindatud üldkoosolekus, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele üldkoosolekus esindatud liidu liikmesklubile.

Kõigil liidu liikmetel on hääletamisel üks hääl.

23. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liidu liikmete esindajatest.

Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekus mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik liidu liikmed.

Liidu liige ei või hääletada, kui liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isiku tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.

Üldkoosoleku poolt liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

24. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui selles on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest.

Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmete esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

25. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud liidu liikme või liidu juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

26. Liidu kõrgeim esindusõigus kuulub Eesti Maleliidu presidendile, kes esindab liidu huve volikirjata.

27. Liidul on juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatuse esimehe valivad juhatuse liikmed. Juhatuse esimehe koht on palgaline.

Liidu juhatuse liikmete minimaalne arv on 7. Juhatuse koosolekutest kutsutakse osa võtma mõlemad valitsevad Eesti täiskasvanute meistrid. Juhatuse liikmete volitused kehtivad kaks (2) aastat arvates nende määramisest üldkoosoleku poolt.

Juhatuse liikmeteks on ka president ja üldkoosoleku otsusel liidu struktuuris olevate komisjonide esimehed.

Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.

Vähemalt pooled liidu juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.

28. Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole üldkoosolekus osalenud liidu liikmete esindajatest.

President valitakse teistest juhatuse liikmetest eraldi. Presidendi valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaatide poolt hääletab üle poole üldkoosolekus osalenud liidu liikmete esindajatest.

Juhul kui üks või mitu juhatuse liiget või eraldi valitav president jäävad valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole üldkoosolekus osalenud liidu liikmete esindajate häältest, korraldatakse samal üldkoosolekul mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid.

Liitu esindab kõigis õigustoimingutes ainuisikuliselt president, juhatuse esimees või kõik ülejäänud juhatuse liikmed.

29. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel.

Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekus juhatuse liikmete valimise korra alusel.

Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.

Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

30. Juhatus peab andma liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab liidu liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid liidu liikmete arvu kohta.

31. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju liidu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt liiduga.

Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

32. Juhatus võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:

1) liidu üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;

2) liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast väljaarvamise otsustamine;

3) aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;

4) kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;

5) juhatuse liikmete määramine üldkoosolekus kinnitatud ametikohtadele;

6) rahvusvahelistesse liitudesse ning üleriigilisse spordi keskliitu astumise ja sealt lahkumise otsustamine;

7) välissuhete korraldamine ja koordineerimine;

8) sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;

9) liidu võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite, koondvõistkondade ning kohtunikekogude, treenerite nõukogude koosseisude kinnitamine ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puutuvate üldküsimuste lahendamine;

10) toetuste ja stipendiumide määramine tippmaletajatele, teenekatele treeneritele ja juhtidele;

11) laenude võtmine ja andmine, kontode ja arvete avamine krediidiasutuses, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade välja andmine;

12) mängijate ja kohtunike karistamine spordi- ja maleeetika rikkumiste eest;

13) liidu sisseastumis- ja liikmemaksu tasumise korra ja tähtaegade kehtestamine.

33. Juhatuse koosolekud kutsutakse kokku vastavalt vajadusele juhatuse esimehe poolt, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis.

Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest.

Juhatuse koosolekuid juhib juhatuse esimees, tema äraolekul liidu president või juhatuse liikmete hulgast valitud isik.

Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus. Häälte võrdsuse korral saab otsustavaks seisukoht, mille poolt hääletas liidu president, tema puudumisel juhatuse esimehe seisukoht.

Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist liidu poolt.

Koosolekuid protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

34. Liidu juhatuse esimehe kohustusteks on:

· liidu kogu jooksva asjaajamise ja üldtegevuse koordineerimine ning tagamine;

· liidu kinnitatud eelarve ja tegevuskava täitmise tagamine, samuti majandusaasta eelarve ja tegevuskava projekti koostamine;

· nõuetekohase raamatupidamise tagamine;

· Eesti Maleliidu vara säilimise ja heakorra tagamine;

· liidu juhatuse poolt kinnitatud ürituste ja jooksvate majandusoperatsioonide eelarvete koostamise korraldamine ja nende kinnitamine ning kontroll täitmise üle;

· liidu juhatusele liidu tegevuse kohta aruandluse esitamine;

35. Üldkoosolek teostab järelvalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek revidendid. Revidendid määratakse üldkoosoleku otsuses näidatud volituste ajaks põhikirja punktis 27 sätestatud korra alusel. Revidendid peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada liidus juhtival ametikohal.

Juhatus peab võimaldama revidentidel tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

Revidendid koostavad revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab liidu üldkoosolekule.

V LIIDU VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS

36. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:

1) sisseastumis- ja liikmemaksudest;

2) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;

3) riiklikest toetustest ja toetustest üleriigilistelt spordiühendustelt;

4) toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;

5) liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamilepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.

Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.

Liit võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) oma liikmetele ja liidu liige liidule lepingulisel alusel.

Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust liidu kohustuste eest.

37. Liidu majandusaasta algab 01.jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril.

Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule talitusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras.

Liit esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.

VI LIIDU LÕPETAMINE

38. Liidu tegevus lõpetatakse:

1) üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirja punktis 19 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekus osalenud liikmete esindajatest;

2) pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et liidul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;

3) liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;

4) üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud juhatuse liikmeid ja revidente;

5) sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.

39. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine.

Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.

Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.

Likvideerijate määramisel ja tagasikutsumisel rakendatakse käesoleva põhikirja punktides 28 ja 29 sätestatud korda.

Likvideerijatel on liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esindada liitu ainult ühiselt.

40. Likvideerijad lõpetavad liidu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud liidu likvideerimiseks.

Likvideerijad avaldavad viivitamata teate liidu likvideerimismenetlusest üleriigilise levikuga ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate.

Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded ühe kuu jooksul viimase teate avaldamisest.

Kui likvideeritava liidu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

41. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja nõuet mitte esitanud teada olevate võlausaldajate raha deponeerimist antakse allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.

42. Liidu lõppemisel kustutatakse liit registrist liidu (likvideerijate) avalduse põhjal. Kui liidu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus liit registrist kustutada.

Likvideerijad annavad liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal.

Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud liidu vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

VII ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

43. Liit (ühendatav liit) võib ühineda teise liiduga (ühendav liit) üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirja punktis 19 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete esindajatest.

Ühendatav liit loetakse lõppenuks.

Liit võib ühineda teise liiduga (teiste liitudega) ka selliselt, et asutavad uue liidu. Ühinevad liidud loetakse sel juhul lõppenuks.

Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.

Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga (liitudega).

Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadustega (Riigi Teataja I 1996, 42, Art. 811)

44. Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirja punktis 19 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekus on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete esindajatest.

Jaotumisel annab jagunev liit oma vara üle omandavatele liitudele. Jaotumisel loetakse jagunev liit lõppenuks.

Eraldumisel annab jagunev liit osa oma varast üle ühele või mitmele omandavale liidule.

Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta. Liit saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks liitudeks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liidu jagunemisel.

Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega (Riigi Teataja I 1996, 42, Art. 811).

Muudatused ja täiendused põhikirjas on vastu võetud Eesti Maleliidu üldkoosolekul

29. juunil 2002.a. Tallinnas.