|
|
Artikkel 4. Käigu tegemine
4.1 Käiku võib teha ainult ühe käega.
4.2 Tingimusel, et käigul olev mängija esmalt teatab oma kavatsusest (näiteks öeldes: “kohendan”, pr.
k. J´adoube, ingl. k. I adjust), võib ta kohendada ühte või mitut malendit malelaual.
4.3 Välja arvatud artiklis 4.2 mainitud juhtum, kui käigul olev mängija meelega puudutab malelaual:
a) üht või mitut oma malendit, siis peab ta käima esimese puudutatud malendiga, millega saab
käia;
b) üht vöi mitut vastasmängija malendit, siis peab ta lööma esimese puudutatud malendi, mida
saab lüüa;
c) üht kumbagi värvi malendit, siis peab ta lööma vastasmängija malendi oma malendiga. Kui
see pole võimalik, siis tuleb käia oma malendiga, kui seda puudutati esimesena ja sellega
saab käia, või lüüa vastasmängija malend, kui seda puudutati esimesena ja seda saab lüüa.
Kui pole selge, kas esimesena puudutati oma või vastasmängija malendit, siis loetakse, et
mängija on puudutanud oma malendit enne vastasmängija oma.
4.4
a) Kui mängija meelega puudutab oma kuningat ja vankrit, siis peab ta sinnapoole vangerdama,
kui see on võimalik.
b) Kui mängija meelega puudutab vankrit ja seejärel oma kuningat, ei tohi ta sellel käigul sinna-
poole vangerdada ning olukorra suhtes rakendatakse artiklit 4.3a.
c) Kui vangerdada kavatsev mängija puudutab kuningat või kuningat ja vankrit üheaegselt,
vangerdus sinnapoole on aga võimatu, peab mängija tegema oma kuningaga teise
määrustepärase käigu, milleks võib olla ka vangerdus teisele poole. Kui kuningal pole
määrustepäraseid käike, võib mängija teha ükskõik millise määrustepärase käigu.
d) Kui mängija muundab etturi, on malendi valik lõplik, kui see malend puudutab muundamisvälja.
4.5 Kui ühegi puudutatud malendiga ei saa käia või ühtki vastasmängija puudutatud malendit ei saa
lüüa, võib mängija teha ükskõik missuguse määrustepärase käigu.
4.6
Kui määrustepärase käiguna või määrustepärase käigu osana on malend mingil väljal
käest vabastatud, ei saa seda seejärel asetada teisele väljale. Käik loetakse tehtuks,
kui kõik artikli 3 asjakohased nõuded on täidetud.
a) löömise korral, kui löödud malend on malelaualt eemaldatud. Mängija, olles asetanud oma
malendi selle uuele väljale, on selle lööva malendi käest vabastanud;
b) vangerduse korral, kui mängija käsi on vabastanud vankri väljal, mille eelnevalt
ületas kuningas. Kui mängija on kuninga käest vabastanud, pole käik veel tehtud, kuid mängijal pole
enam õigust teha mingit muud käiku peale vangerduse sellel poolele, kui see on määrustepärane;
c) etturi muundamise korral, kui ettur on malelaualt eemaldatud ja mängija käsi on vabastanud
uue malendi pärast selle muundumisväljale asetamist. Kui mängija on käest vabastanud muundumisväljale
jõudnud etturi, pole käik veel tehtud, kuid mängijal pole enam õigust asetada ettur teisele väljale.
4.7 Mängija kaotab oma õiguse pretensiooni esitamiseks selle koodeksi artikli 4
rikkumise kohta vastasmängija poolt, kui ta on juba ise mingit malendit meelega puudutanud.
|