Valitsus kiitis 21. oktoobril heaks korralduse, mis lubab alates esmaspäevast, 25. oktoobrist kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või COVID-19 läbipõdenud täiskasvanutel. Alla 18-aastastel lastel ja noortel tõendi esitamise kohustust ei ole. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse. Seejuures on koormus haiglatele praegu juba kriitilises seisus.
Sotsiaalministeerium on kinnitanud, et alates esmaspäevast toetab uut olukorda ka Eesti kontrollirakendus kontroll.digilugu.ee. Vaid kehtiva testimistõendi puhul kuvab rakendus rohelise tausta, kuid punaselt täiendava teate: „Testi tõend ei ole siseriiklikult kasutatav”.
Muudatus hõlmab kultuuri- ja meelelahutusürituste külastamist, täiskasvanute sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust ja -haridust, täiendkoolitust ja täiendõpet. Täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamitele kehtestatakse erand, mille järgi tohib alustatud koolitused, mis on vajalikud kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse saamiseks, lõpetada. Erand on vajalik, kuna teatud juhtudel on töötamise eelduseks vastava kvalifikatsiooni tõendava tähtajalise tunnistuse olemasolu.
Inimesed, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud, ei tohi edaspidi osaleda ka spordivõistlustel ning spordi- ja liikumisüritustel, minna avalikesse saunadesse, spaadesse, basseinidesse, veekeskustesse ja ujulatesse, konverentsidele, teatrisse, kontsertidele ja kinno, võtta osa meelelahutusteenustest, käia muuseumites ja näitustel või veeta toitlustusasutustes kohapeal aega. Samuti ei pääse nad avalikele koosolekutele, mis toimuvad siseruumides või õues piiratud alal.
Töösuhetes jääb tööl käimise nõuete aluseks jätkuvalt tööandja riskianalüüs. See tähendab, et tööandja võib nõuda töötajalt vaktsineerimist, kui see on töökeskkonna riskianalüüsist tulenevalt viiruse leviku tõkestamiseks ja tööülesannete ohutuks täitmiseks vajalik.
Sama korraldusega muudetakse rangemaks maskikandmise kohustust. Edaspidi on kontrollimata keskkondades nõutud kaitsemaski kandmine, mida ei saa enam asendada suu ja nina katmisega salli, krae või muuga. Maskinõude täitmiseks ei loeta enam ka visiiri kandmist. Domineerivaks muutunud koroonaviiruse delta tüvi on oluliselt nakkavam kui pandeemia algul levinud viiruse tüved ning suu ja nina katmine millegi muu kui kaitsemaskiga ei aita nakatumist vältida. Rangelt soovituslik on kasutada meditsiinilisi või nendega võrdsustatud maske, kuna nende kasutamine tõkestab koroonaviiruse delta tüve õhu kaudu edasikandumist väga tõhusalt. Inimesed, kes ei saa maski kanda tervislikel põhjustel, peavad seda arsti vastava otsusega tõendama.
Koroonaviiruse väga kõrge leviku juures on kaitsemaski kandmine rangelt soovituslik nii vaktsineeritud kui ka haiguse läbipõdenud inimestele ning lastele alates 12. eluaastast ka kontrollitud üritustel, näiteks teatris, kinos ja kontserdil.
Uued kontrollmeetmed kehtivad vähemalt 10. jaanuarini 2022.
Uuendatud juhised avaldatakse esimesel võimalusel Kultuuriministeeriumi kodulehel.