Eesti Maleliit
Facebook
Blogi
Kalender
Eesti reitingud
Medalid
Mõistatused
Reeglid
FIDE reitingud
chess-results.com
MALE VÕISTLUSREEGLID (FIDE)
Seisuga 1. jaanuar 2018

Esilehele

1. - 5. Mäng kellata
Millal on sinu käik?
Sinu käik on siis, kui vastane on oma käigu teinud (s.t. lõpetanud oma käigu laual ja see on määrustepärane).
NB! Tegemist on väga olulise reegliga võistlusmales. Reeglist hea arusaamine lihtsustab teiste võistlusreeglite mõistmist. Reegel ütleb, et pärast vastase tehtud käiku võib ise käia ja seda ilma kella vajutamata.
Määrustepäraselt tehtud käiku ei saa enam tagasi võtta ega parandada.
Korrektne vangerdus
Esimesena tõstetakse kuningas samal real kahe ruudu võrra paremale või vasakule (lühike või pikk vangerdus) ja seejärel tõstetakse vastava poole vanker üle kuninga kõrvalruudule.
NB! Võistlustel ei lubata vangerdada, kui puudutate esimesena vankrit ja selle vankriga saab käia.
Vangerdust ei saa enam jäädavalt teha, kui kuningas või vastava poole vanker on juba käinud.
Vangerdust ei saa ajutiselt teha, kui kuningas on tules, kuningas peaks vangerduse jaoks liikuma läbi tule või kuninga ja vankri vahel leidub teisi malendeid. Vangerdus on lubatud, kui ainult vanker liigub läbi tule (läbi löögi all oleva välja).
Kuidas käiku teha?
Iga käik tuleb teha ainult ühe käega.
See ei tähenda, et kogu partii peaks mängima kas parema või siis vasaku käega, vaid seda, et käigu tegemiseks ei tohi kasutada kahte kätt korraga. Malend tuleb lüüa ja oma malend asendada käigu algusest käigu lõpuni sama käega, vangerdus tuleb teha sama käega, etturi lipustumine tuleb läbi viia sama käega (see piirang ei kehti lipu toomiseks teiselt laualt).
Millal tohib malendeid kohendada?
Ainult käigul olev mängija tohib kohendada malelaual olevaid malendeid, kui ta eelnevalt selgelt teatab kohendan (või j'adoube või I adjust).
Kohendada võib ka vastase malendeid (võistlusreeglite järgi ei saa otse nõuda, et vastane oma nuppe kohendaks, kuna see on vastase segamine). Kui vastase nupp asub kahe ruudu vahel, siis on targem kutsuda kohtunik, kuna ise kohendades võib tekkida korralik kaos, kui kohendate malendi valele ruudule (vähemranges olustikus võiks muidugi küsida, millise ruudu peal vastase malend peab asuma).
Igasugune muu malendi puudutamine, mis ei ole selgelt juhuslik, loetakse malendi meelega puudutamiseks ja puudutatud malendi korral tuleb sellega käia või lüüa vastase malend, kui see on võimalik. Kui ei ole selge, kas puudutati enda või vastase malendit, loetakse enda malendi puudutamine olulisemaks.
Etturi lipustusmise korral on uue malendi valik lõplik, kui see puudutab lipustumisvälja.
NB! Kui ühegi puudutatud malendiga ei saa käia (määrustepäraselt), siis võib mängija teha mistahes määrustepärase käigu. Sellisel juhul ei karistata malendi puudutamist mitte ühelgi moel.
Mängija kaotab õiguse nõuda vastase puudutatud nupuga käimist, kui ta pärast vastase käiku ise puudutab malendit kavatsusega sellega käia.
Korrektne etturi lipustumine
Etturi lipustumisel on tähtis lõpptulemus malelaual, mitte tegevuste järjekord.
Täiskorrektne on esiteks viia ettur viimasele reale, eemaldada ta seejärel malelaualt ja asetada sama värvi lipp, vanker, ratsu või oda lipustumisväljale. Teisalt, võib esiteks asetada uue malendi lipustumisväljale ja eemaldada seejärel ettur eelviimaselt realt ilma, et viidaks etturit viimasele väljale.
Sama põhimõte kehtib malendi löömisel, kuid välk- ja kiirmales võib aja lõppedes teinekord olla oluline erinevus, kas vastase malend on laual või ei ole (s.t. kas eemaldatakse vastase malend esimesena).
Millal on mäng lõppenud?
Mäng on koheselt lõppenud matiga, patiga, surnud seisuga (kumbki poole ei saa võita ka oskamatu mängu korral) eeldusel, et antud seisu põhjustanud viimane käik on määrustepärane.
Kõik hiljem tehtud käigud ja kokkulepped ei loe. Kui eelnevalt tehti mõni vale käik (v.a. viimane), siis see ei loe, kuna mäng on lõppenud.
Mäng on koheselt lõppenud ka siis, kui üks mängija teatab oma alistumisest või kui partii ajal lepitakse viiki (ja mõlemad mängijad on teinud vähemalt ühe käigu).
 

Koduleht : Marek Kolk © 2018 | marek [punkt] kolk [ät] ut [punkt] ee