Eelmisel nädalal lõppes järjekordne Linarese superturniir, mille sel aastal võitis maailmameister Vladimir Kramnik. Tegu oli järjekorras juba 21. turniiriga ja kui ajaloos tagasi 1978. aastasse minna, mil selles Hispaania linnas esimene turniir toimus, siis leiame tabeli esimeselt realt nime Jaan Eslon.
Eslon sündis 4. märtsil 1952 Rootsis Falköpingis. Tema mõlemad vanemad olid eestlased, kes olid II maailmasõja ajal Eestist Rootsi pagenud. Malekäigud sai Eslon selgeks 8-aastaselt, kuid tõsisemalt hakkas ta alaga tegelema alles 14-aastasena.
Abielu hispaanlannaga
1969. aastal võitis Eslon Rootsi juunioride meistrivõistlused ja sealtpeale hakkas ta üha aktiivsemalt turniidest osa võtma. Elukutseliseks otsustas Eslon hakata 1972. aastal, mil tutvus Stockholmi maleturniiri võitja Jan Timmaniga ja hollandlase elustiil hakkas talle niivõrd meeldima, et ta otsustas sama tee valida.
1970ndatel alustas Eslon Euroopa ringreise, mille jooksul oli tihtipeale kodust eemal mitu kuud järjest ja osales erinevatel võistlustel. 1974-1975 mängis ta Las Palmase, Mallorca, Kataloonia ja Alicante turniiridel Hispaanias. Lisaks viibis ta 1975. aastal mitu kuud Iisraelis, kus pidas maleloenguid ja õpetas noortematele malemängu saladusi.
1976. aastal osales Eslon taas mitmetel turniiridel Hispaanias. Rahaliselt oleks oma karjääri alguses olevale maletajale nii pikad võistlusreisid ilmselt üle jõu käinud, kuid Eslonile tuli appi sõber Ingemar Vulcan, kes oli nõus eestlase välisreise rahaliselt toetama ja reisis temaga Hispaaniasse kaasa.
Olles taas Hispaania pinnal, saavutas Eslon kohe edu. Can Picaforti turniiril Mallorcal jagas ta 2. - 4. kohta ja teenis auhinnarahana 13000 peseetat. Seejärel sõideti koos Vulcaniga edasi järgmisele, Masnou turniirile Valencia lähistel.
Kuna turniiri toimumispaika jõuti pea nädal aega enne selle toimumist, siis otsustati meelt lahutada diskoteegis. Noor Eslon oli pikka kasvu, heledate pikkade juuste ja vuntside ning siniste silmadega. Tema hääl ja sportlik figuur (ta oli tegelenud ujumisega) jätsid tõelise viikingisõdalase mulje, mis hispaanlannadele tollal väga meeldis.
Just sealsamas diskoteegis tutvuski Eslon oma hilisema abikaasa Enriquetaga. Noorte suhe hakkas kohe esimestest päevadest niivõrd hoogsalt peale, et Masnou turniir ebaõnnestus Eslonil täielikult.
Neli järjestikust võitu San Sebastianis
1977. aastast asus Eslon alaliselt Hispaaniasse elama ja 1981. aastal abiellus Enriquetaga, kes oli valmis mehega turniirilt turniirile kaasa sõitma. 1977. aastal võitis Eslon Maspalomase ja aasta hiljem kuulsa Linarese turniiri. Vahetult enne Linarest oli ta saavutanud rahvusvahelise meistri tiitli.
Omalaadne rekord kuulub Esloni nimele 1980ndate aastate algusest. Nimelt võitis ta neli korda järjest San Sebastiani lahtise turniiri (1980, 1981, 1982, 1983). Seda saavutust pole keegi järele teha suutnud.
Oma suurimateks malelisteks eeskujudeks luges Eslon esimest maailmameistrit Wilhelm Steinitzit ja Paul Kerest. Samuti meeldis talle väga Emanuel Laskeri ja Aleksander Aljehhini looming.
1982. aastal sündis Jaani ja Enriqueta perre tütar Carolina. Siiski ei sundinud seegi asjaolu värsket perepead võistlemast loobuma. Mööda maailma reisiti koos väikse lapsega.
1985. aastal võitis Eslon Cala d’Ori lahtise turniiri Mallorcal jättes selja taha kolm suurmeistrit. Peagi sobitas ta tutvust Eesti ja siinsete maletajatega. Esmakordselt osales ta 1989. aastal Paul Kerese mälestusturniiril.
1990ndatel tabas Esloni lühikese ajavahemiku jooksul mitu valusat saatusehoopi. Kõigepealt abielulahutus, abikaasa oli lihtsalt tüdinud sellest lõputust ringirändamisest. Seejärel sattus ta koos ühe hea sõbraga autoavariisse, milles tema küll suurt häda ei saanud, kuid sõber hukkus. Järgnes Lembit Olli enesetapp. Kõik see mõjus Eslonile väga rusuvalt.
2000. aasta sügisel mängis ta järjekordsel Maspalomase rahvusvahelisel turniiril Las Palmases, kui teda taba ootamatu südameatakk. Eslon suri 24. septembril olles vaid 48-aastane. Tema auks on mitmel pool Hispaanias hakatud korraldama mälestusturniire.
21 senipeetud Linarese turniiri võitjad:
1978 Jaan Eslon ja Roberto Debarnot 6/9
1979 Larry Christiansen 8/11
1981 Anatoli Karpov ja Larry Christiansen 8/11
1983 Boriss Spasski 6,5/10
1985 Ljubomir Ljubojevic ja Robert Hübner 7/11
1988 Jan Timman 8,5/11
1989 Vassili Ivantšuk 7,5/10
1990 Garri Kasparov 8/11
1991 Vassili Ivantšuk 9,5/13
1992 Garri Kasparov 10/13
1993 Garri Kasparov 10/13
1994 Anatoli Karpov 11/13
1995 Vassili Ivantšuk 10/13
1997 Garri Kasparov 8,5/11
1998 Viswanathan Anand 7,5/12
1999 Garri Kasparov 10,5/14
2000 Vladimir Kramnik ja Garri Kasparov 6/10
2001 Garri Kasparov 7,5/10
2002 Garri Kasparov 8/12
2003 Peter Leko ja Vladimir Kramnik 7/12
2004 Vladimir Kramnik 7/12