Maletamine oli II maailmasõja järgsetel aastatel (1946-1950) Tartu I keskkoolis (praegune Hugo Treffneri gümnaasium) väga populaarne. Paul Kerese võidud rahvusvahelisel areenil 1930ndate aastate teisel poolel, eriti AVRO turniiri võit tõstis tohutult huvi male vastu ja tõi palju noori selle esteetilist naudingut pakkuva mängu juurde. Vaimustusega võeti 1947. aastal vastu ka Paul Kerese võidud NSV Liidu maletšempionaadil ja Pärnu suveturniiril.
Tartu I keskkoolis töötas tollal edukalt malering (selleaegse nimetusega malesektsioon). Igal õppeaastal organiseeriti vähemalt 8-13 maleturniiri ja 4-8 välkmale turniiri. Kõige tähtsamad olid kooli meistrivõistlused ja klassidevahelised võistlused.
Kooli meistrivõistlused algasid tavaliselt veerand- või poolfinaalidest, 1947/1948 õppeaastal isegi kaheksandikfinaalidest. Maleringi liikmete arv tõusis rekordtasemele 1949. aasta kevadeks – 145 maletajat, nendest 108-l oli võidetud kvalifikatsiooni kategooria. Maletegevust juhtisid koolis aastatel 1945-1947 Ivar Kull ja 1947-1950 Roomelt Malviste.
Kooli meistrivõistluste võitjad olid järgmised: 1946 1. O. Lusmägi, 2. Ivar Kull, 3. V. Soo; 1947 1. Charles Laes, 2.-3. Ivar Kull ja Bruno Nääripä; 1948 jäi finaalturniir kokkulangemise tõttu mitmete linnavõistlustega lõpetamata, poolfinaalid olid võitnud Roomelt Malviste ja Rein Metsik; 1949 1.-2. Udo Tarve ja Orvo Milve, 3. Roomelt Malviste; 1950 1.-2. Jüri Gross ja Andres Saar, 3.-5. Ivar Rooks, Roomelt Malviste ja Karl Mägi.
Palju põnevust pakkusid klassidevahelised võistlused. Aastail 1947-1949 toimusid võistlused turniirisüsteemis 4-liikmeliste võistkondadega. Kui 1950ndaks aastaks osavõtvate klasside arv suurenes 14ni, siis võistlesid juba 6-liikmelised võistkonnad ühe miinuse süsteemis. Kõik klassidevahelised võistlused võitis 1950. aastal kooli lõpetanud b-klass, kelle koosseisus mängisid Laes, Malviste, Milve, Saar, Gross ja Leo Sütt.
Massilise maleharrastuse tulemuseks oli kooli tõusmine esikohale Tartu koolinoorte võistlustel. Kui 1946. aastal kuulus Tartu koolinoorte koondvõistkonda vaid kaks kooli maletajat (6. ja 7. laual Lusmägi ja Kull), siis iga aastaga Tarti I keskkooli õpilaste osa Tartu koolinoorte meistrivõistlustel suurenes. 1948 1.-2. Laes ja Tarve, 1949 1. Tarve, 3.-4. Gross ja Malviste. 1950. aasta finaalturniirist osavõtu õiguse võitsid 9 Tartu I keskkooli õpilast, kes võitsid turniiril kuus esimest kohta: 1. Malviste, 2. Milve, 3.-4. Rooks ja Rein Vaher, 5.-6. Gross ja Mägi.
Vabariiklikel koolinoorte meistrivõistlustel oli Tartu I keskkool esindatud igal aastal: 1947 6.-7. Laes; 1948 2. Tarve, 6.-7. Laes, 8.-9. Kull; 1949 2.-3. Tarve, 6. Laes; 1950 2. Tarve; 1951 3. Tarve, 4. Rooks; 1952 1. Tarve, 6.-8. Vaher, 11.-12. Raimu Kõrven.
Tartu I keskkooli maletajate sellest põlvkonnast tõusid Eesti tippu Tarve (1934-1979) ja Laes (sündinud 1931). Tarve tõus oli kiire, see algas kooli 1947. aasta meistrivõistluste veerandfinaalist ja juba 1948. aasta kevadel tuli ta vabariigi koolinoorte meistrivõistlustel teisele kohale. 1950. aastal tuli ta 16-aastasena esmakordselt Tartu meistriks, seda saavutust kordas ta järgnevatel aastatel kümme korda. Eesti meistrivõistlustel osales Tarve aastatel 1951-1976 18 korda ja võitis neli medalit.
Laes sai 1948. aastal 16-aastasena esmakordselt õiguse osaleda Eesti meistrivõistlustel, millest ta võttis aastatel 1948-1965 osa seitse korda. Veel 1990ndate aastate esimesel poolel esines ta küllaltki edukalt mitmetel turniiridel. Rooks (sündinud 1932) oli aastaid Kohtla-Järve esimaletaja. 1959. ja 1962. aastal saavutas ta Eesti meistrivõistluste poolfinaalis vastavalt 2.-3. ja 2.-5. koha, kuid finaalist nähtavasti töökohustuste tõttu osa ei võtnud.
Tartu I keskkooli koolipoiste sellest põlvkonnast võrsus ka rida silmapaistvaid maleorganisaatoreid. Ivar Rooks ja Raimu Kõrven (sündinud 1933) olid erinevatel aegadel Eesti Maleföderatsiooni presiidiumi liikmed ning Andres Saar (sündinud 1932) presiidiumi esimees.
Peab märkima, et koolipoiste eelmisest sõjajärgsest põlvkonnast õppisid Tartu I keskkoolis kaks Eesti tippmaletajat ja maleajakirjanikku neljakordne Eesti meister Jüri Randviir (1927-1996) ja ühekordne Eesti meister Valter Heuer (sündinud 1928).
Enamikust koolipõlve maleharrastajatest ei kujunenud võistlussportlasi. Paljude maletamine on hiljem piirdunud asutusesiseste ja –vaheliste võistlustega. Kuid ei ole kahtlust, et aktiivne maletamine on aidanud kujundada koolipoiste iseloomu, arendada võitlus- ja võidutahet. Malemäng on mõttetegevust arendav, see on kasuks tulnud tulevastele teadlastele, inseneridele, arstidele ja teiste elualade esindajatele.
Tartu I keskkooli koolipostest maletajate seast on võrsunud rohkesti silmapaistvaid inimesi paljudel elualadel: akadeemikud Anto Raukas (osales ka Tartu koolinoorte meistrivõistluste finaalis) ja Hillar Aben; teadlased Ivar Kull, Toomas Karu ja Kaarel Orviku; geoloog Rein Vaher (jõudis korduvalt Tartu meistrivõistluste finaalturniirile); kirjanik Madis Kõiv; kunstnik Efraim Allsalu; insenerid Ivar Rooks, Andres Saar ja Rein Metsik; arstid Silver-Lello Jõks, Jüri Gross, Roomelt Malviste ja Udo Tarve; bioloog Ivar Veldre; jurist Herbert Lindmäe jt.
Mitmetele tuntud kergejõustiklastele oli malemäng meeldivaks kõrvalharrastuseks, näiteks Albert Vaino (osales Tartu koolinoorte meistrivõistluste finaalis), Peeter Kaseoja ja Otto Paatsi.
Et maletamine saavutaks tänapäeval omaaegse massilisuse, mis oleks eelduseks uute talentide leidmisel, on vaja nii eeskujusid kui ka aktiivset organisatoorset tööd noorte hulgas.