Eelmise sajandi keskpaigas viidi maleõpetus kooliprogrammi sisse Viljandis, mõni aeg hiljem jõudis male koolis õpetatavate ainete hulka ka Paides. Nüüd on erinevate sportmängude entusiastid seadnud eesmärgiks male, kabe ja bridži algtõdede õpetamise koolide ja lasteaedade (eelkõige 0-klass) juures veelgi suuremas mahus, valikainena. Eesti Maleliidu presidendi, supermodell Carmen Kassi isa Viktor Kass on juba aasta õpetanud Põlvamaal Mammaste lasteaia-algkooli "Tarkade klub¡" juures malet ja kabet.
Alates septembrist hakkab maleõpetus Mammastes toimuma 1.-4. klassile üks kord nädalas, osana matemaatika õpetamise programmist (matemaatilise loogika algõpetus). Kõigepealt õpetatakse lastele selgeks male ja alles seejärel kabe. "6-10-aastastele lastele, just selles vanuses lapsed on projekti sihtgrupp, on malet lihtsam õpetada kui kabet. Kabe õpetamine on seotud keeluga – tohib käia vaid mööda mängulaua musti välju, valgetele väljadele ei tohi sattuda."
Males võib seevastu käia kõikidel väljadel. Algõpetuse seisukohalt on keeluga alustamine vale, selgitas Kass, kes ise õppis malekäigud isa juhendamisel selgeks 6-aastasena. "Teiseks on male ruumiline, kabes on aga kõik nupud ühesugused kettad – seetõttu muutub kabe lapsele kiiremini igavaks."
Pilootprojekt Põlvamaal, Eesti ootab vallutamist
Põlva Ühisgümnaasiumis peaks algama algklasside male-kaberingi tegevus alates septembrist, läbirääkimised käivad. Projektiga liitumise vastu on huvi ilmutanud ka Põlva keskkool. Samuti on sportmängude kooliprogrammi viimine olnud jututeemaks Viluste Põhikooli ja Värska Gümnaasiumi juures. Projekti soovitakse kaasata ka Räpina ja Ahja gümnaasiumid.
Praeguseks on mitmetes koolides toimunud ühekordsed promoüritused (simultaanid, õppepäevad). Põlvamaal on käivitunud nö pilootprojekt, mis peaks tulevikus laienema üle Eesti, selline on vähemalt Kassi soov.
Kõnesoleva projekti raames õpetataks 1.-2. klassis malet, 3. klassis lisanduks kabe ja 4. klassis sportlik bridž. Need kolm ala üheskoos annaksid valikaine mahu välja. Male õpetamisel võetakse üheks aluseks Rein Ruusi magistritöö, mida tutvustati Eesti Spordilehe malenurgas eelmise aasta 22. septembril. Tallinna Ülikoolis kaitses tänavu mais malealase doktoritöö rahvusvaheline meister Aleksander Veingold, ka sellest tööst on õpetamisel kindlasti abi.
Kass soovib, et ka kabe ja bridži õpetamisel saaks lähtuda analoogsetest kvaliteetsetest ja moodsatest õppematerjalidest. Ta on kabe kooliprogrammi viimise teemal konsulteerinud teeneka kabetaja ja treeneri Heinar Jahuga ja bridži osas on räägitud tippmängija Hillar Sulaga. "Male ja teised sportmängud on tegevused, mis aitavad inimest kogu elu. Mäng viib inimese puhkeseisundisse, samas on aju pidevas töös – see arendab. Samuti aitab male, kabe või bridži mängimine kaasa vahetule suhtlemisele, ka interneti vahendusel saab neid kõiki mänge harrastada ja arendada samaaegselt mängimisega näiteks võõrkeelte oskust," rääkis Kass.
Lahendamist vajavad mitmed probleemid
Kassi nägemuses peaks sportmängude õpetamine kooliprogrammi jõudma kogu vabariigis. Suur küsimärk on aga finantseerimine, võimalusi näeb ta selles osas erinevates ministeeriumides (näiteks kultuuri- või hariduministeerium), õla võiksid alla panna Eesti Koolispordi Liit, kohalikud omavalitsused, spordiklubid, samuti võib taotleda rahasid Euroopa Liidust läbi projektide kirjutamise. Loomulikult on väga oluline ka lapsevanemate toetus.
Kust leida õpetajad maapiirkondadesse? Kass tunnistab, et sportmängu ei peagi õpetama vastava mängu asjatundja, kõrge kvalifikatsiooniga mängija. Algtasemel õpetamiseks piisab täiesti kohalike õpetajate teadmistest. Paljud reaalainete või ka teiste ainete õpetajad valdavad malet, kabet või bridþi lastele teadmiste andmiseks täiesti piisaval tasemel.
Enne, kui pedagoog hakkab lastele sportmängusid õpetama, peaks ta läbima täienduskoolituse. Tallinna Ülikooli juures on näiteks võimalik läbida täiendkoolituse raames ja Eesti spordiseadust silmas pidades treenerite esimese astme koolitus, mis annab kõik vajalikud teadmised algklassidele sportmängude õpetamiseks.
Kust võetakse inventar? Hädavajalikud on demonstratsioonlauad (hea kui neid oleks kaks tükki klassis), arvutitehnika, male- ja kabelauad ning -nupud, mängukaardid, teoreetiline õppematerjal jms. Inventari osas peavad abistama toetajad.
VIKTOR KASS
Sündinud: 06.12.1945 Valgas
Haridus: Tartu 10. 7-klassiline kool (Mart Reiniku gümnaasium) 1953-1960, Tartu 1. keskkool (Hugo Treffneri gümnaasium) 1960-1964, TRÜ füüsika-matemaatika osakond 1964-1968 (lõpetamata)
Sporditee: jalgpalliväravavaht Eesti noortekoondises ja Tartu Katseremonditehase meeskonnas 1962. aastast kuni 1980. aastate alguseni, Eesti meistrivõistluste pronks 1968
Osales 1986. aastal Tšernobõli katastroofi likvideerimisel.