Teatavasti toimusid Argentinas San Luisis 28. septembrist kuni 15. oktoobrini Rahvusvahelise Maleliidu (FIDE) korraldatud male maailmameistrivõistlused. Kaheksa maailma tippmaletaja osavõtul toimunud turniiri võitis ja hõivas seeläbi maailmameistri trooni Bulgaaria esindaja Veselin Topalov.
Palju me üldse teame male maailmameistrivõistluste ajaloost? Kes oli esimene maailmameister? Kes on tiitlit kõige kauem hoida suutnud? Kui lähedale jõudis igavese teisena tuntuks saanud Paul Keres maailmemeistri tiitlile? Need ja kindlasti veel paljud teisedki küsimused peaksid järgnevalt vastuse saama.
Emanuel Lasker valitses 27 aastat
Sajandite eest Indiast alguse saanud malemängu esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused toimusid 1886. aastal USA linnades New Yorgis, Saint Louisis ja New Orleansis. Tiitlimatðis kohtusid Wilhelm Steinitz ja Johann Hermann Zukertort. Tiitlivõiduks oli vaja võita kümme partiid, kusjuures 9:9 viigi korral (kui mõlemad võitnuks üheksa partiid enne, kui üks pool saanuks oma kümnenda võidu) jäänuks tiitel välja andmata. Steinitz võitis kahekümne partii pikkuseks veninud matði 12,5:7,5 (+10, -5, =5) ja krooniti esimeseks maailmameistriks.
Oma tiitli kaotas Steinitz 1894. aastal, kui jäi MM-tiitlimatðis alla Emanuel Laskerile. Steinitz oli toona juba 58-aastane, Lasker aga 26-aastane. Maailmameistriks tõusnud Lasker hoidis oma positsiooni järgnevad 27 aastat, kauem kui keegi teine seda suutnud on.
Laskeri järel hõivasid maletrooni Jose Raul Capablanca, Aleksander Aljehhin ja Max Euwe. Enne II maailmasõda olid maailmameistri nimetust kandnud vaid viis meest. Mõned aastad enne sõda tiitli teistkordselt oma valdusse saanud Aljehhinil ei õnnestunudki tiitlit MM-tiitlimatðis kaitsta, ta suri maailmameistrina, sest sõja-aastatel jäi tiitlimatðide pidamine soiku.
Üheks suurimaks tiitlipretendendiks tõusis enne II maailmasõda eestlane Paul Keres (07.01.1916 Narva – 05.06.1975 Helsingi), kes võitis 1938. aastal maineka AVRO turniiri Hollandis. Paraku ei õnnestunud Keresel mängida matði maailma esimaletaja tiitlile Aljehhiniga ja nii tuli tal 1948. aastal alustada heitlust MM-tiitlile Haag/Moskva matðturniiril, kus lõpetas 3.-4. koha jagamisega. Seejärel jõudis Keres mitmel korral väga lähedale MM-tiitlimatðile pääsemisele, paraku oli aga alati keegi temast edukam. Pretendentide turniiril, mille võitja pääses MM-tiitlimatðile, oli Keres 1950. aastal 4., 1953. aastal 2.-4., 1956. aastal 2., 1959. aastal 2. ja 1962. aastal 2.-3. Nii juhtuski, et Keres ei saanud kunagi maailmameistriks.
Väsimatud duellandid Anatoli Karpov ja Garri Kasparov
Alates 1948. aastast korraldab heitlusi maailmameistri nimetusele FIDE. Pärast II maailmasõda andsid malemaailmas tooni NSV Liidu maletajad, 1972. aastal õnnestus korraks tiitel endale näpata skandaalsel ameeriklasel Robert James Fischeril, kuid kuna ta seejärel malest loobus ja tiitlikaitsmisest samuti, siis rändas see taas NSV Liitu esindavate malemeeste valdusse.
Alates 1980ndatest aastatest kuni pea tänapäevani on kaks peamist tiitlinõudlejat olnud Anatoli Karpov ja Garri Kasparov, kes jõudnud omavahel pidada koguni viis matði. NSV Liidu lagunemisega peaaegu samaaegselt lõhenes ka malemaailm. Kasparovi eestvedamisel loodi 1993. aastal Professionaalsete Maletajate Assotsiatsiooni (PCA), mis hakkas sarnaselt FIDE-le selgitama maailmameistrit. Sellest ajast alates on olnud korraga kaks maailmameistrit. Ehkki PCA on oma mõjuvõimu kaotanud, on tema nn järeltulijad jätkanud FIDE-ga konkureeriva maailmameistri selgitamist (FIDE-ga konkureerivad MM-tiitlimatðid on kõrvalolevas tabelis märgitud tärniga).
Kuigi äsja San Luisis lõppenud MM-turniiri on nimetatud ka ühinemisturniiriks, ei pruugi see sugugi nii olla, sest FIDE-ga konkureeriv maailmameister Vladimir Kramnik turniiril kaasa ei löönud. Ei imestaks, kui peagi toimub matð, kus üks osapool on Kramnik ja võitja kroonitakse maailmameistriks.
MALE MAAILMAMEISTRID
Mehed
MALE MM-MATÐID JA MM-TURNIIRID 1886-2005
1. W. Steinitz New York/St Louis/ I-III 1886 10. võiduni – J. Zuckertort New Orleans +10, =5, -5 2. W. Steinitz Havanna I-II 1889 Parem 20st – M. Tðigorin +10, =1, -6 3. W. Steinitz New York XII 1890-I 1891 Parem 20st – I.Gunsberg +6, =9, -4 4. W. Steinitz Havanna I-II 1892 10. võiduni – M. Tðigorin +10, =5, -8 5. E. Lasker New York/Philadelphia/ III-V 1894 10. võiduni – W. Steinitz Montreal +10, =4, -5 6. E. Lasker Moskva XI 1896-I 1897 10. võiduni – W. Steinitz +10, =5, -2 7. E. Lasker New York/Philadelphia/ I-IV 1907 8. võiduni – F. Marshall Baltimore/Chicago/Memphis +8, =7, -0 8. E. Lasker Düsseldorf/München VIII-IX 1908 8. võiduni – S. Tarrasch +8, =5, -3 9. E. Lasker Pariis X-XI 1909 Parem 10st – D. Janowski +7, =2, -1 10. E. Lasker Viin/Berliin I-II 1910 Parem 10st – C. Schlechter +1, =8, -1 11. E. Lasker Berliin XI-XII 1910 8. võiduni – D. Janowski +8, =3, -0 12. J. R. Capablanca Havanna III-IV 1921 Parem 24st – E. Lasker +4, =10, -0 13. A. Aljehhin Buenos Aires IX-XI 1927 6. võiduni – J. R. Capablanca +6, =25, -3 14. A. Aljehhin Wiesbaden/Heidelberg/ IX-XI 1929 Parem 30st – J. Bogoljubov Berliin/Haag/Amsterdam +11, =9, -5 15. A. Aljehhin Saksamaa IV-VI 1934 Parem 30st – J. Bogoljubov +8, =15, -3 16. M. Euwe Holland X-XII 1935 Parem 30st – A. Aljehhin +9, =13, -8 17. A. Aljehhin Holland X-XII 1937 10. võiduni – M. Euwe +10, =11, -4 18. M. Botvinnik Haag/Moskva IV-V 1948 Viie matðturniir +10, =8, -2 19. M. Botvinnik Moskva III-V 1951 Parem 24st – D. Bronstein +5, =14, -5 20. M. Botvinnik Moskva III-V 1954 Parem 24st – V. Smõslov +7, =10, -7 21. V. Smõslov Moskva III-IV 1957 Parem 24st – M. Botvinnik +6, =13, -3 22. M. Botvinnik Moskva III-V 1958 Parem 24st – V. Smõslov +7, =11, -5 23. M. Tal Moskva III-V 1960 Parem 24st – M. Botvinnik +6, =13, -2 24. M. Botvinnik Moskva III-V 1961 Parem 24st – M. Tal +10, =6, -5 25. T. Petrosjan Moskva III-V 1963 Parem 24st – M. Botvinnik +5, =15, -2 26. T. Petrosjan Moskva IV-VI 1966 Parem 24st – B. Spasski +4, =17, -3 27. B. Spasski Moskva IV-VI 1969 Parem 24st – T. Petrosjan +6, =13, -4 28. R. J. Fisher Reykjavik VII-VIII 1972 Parem 24st – B. Spasski +7, =11, -3 29. A. Karpov IV 1975 Parem 24st – R. J. Fisher Loobumisvõit 30. A. Karpov Baguio City VII-X 1978 6. võiduni – V. Kortðnoi +6, =21, -5 31. A. Karpov Merano X-XI 1981 6. võiduni – V. Kortðnoi +6, =10, -2 32. A. Karpov Moskva IX 1984-II 1985 6. võiduni – G. Kasparov +5, =40, -3 33. G. Kasparov Moskva IX-XI 1985 Parem 24st – A. Karpov +5, =16, -3 34. G. Kasparov London/Leningrad VII-X 1986 Parem 24st – A. Karpov +5, =15, -4 35. G. Kasparov Sevilla X-XII 1987 Parem 24st – A. Karpov +4, =16, -4 36. G. Kasparov New York/Lion X-XII 1990 Parem 24st – A. Karpov +4, =17, -3 *37. G. Kasparov London IX-X 1993 Parem 24st – N. Short +6, =13, -1 38. A. Karpov Zwolle/Arnhem/ IX-XI 1993 Parem 24st – J. Timman Amsterdam/Jakarta +6, =13, -2 *39. G. Kasparov New York IX-X 1995 Parem 20st – V. Anand +4, =13, -1 40. A. Karpov Elista VI-VII 1996 Parem 20st – G. Kamski +6, =9, -3 41. A. Karpov Lausanne I 1998 Parem 6st +lisa – V. Anand +4, =2, -2 42. A. Halifman Las Vegas VII-VIII 1999 Play-off-turniir *43. V. Kramnik London X-XI 2000 Parem 16st – G. Kasparov +2, =13, -0 44. V. Anand New Delhi/Tehran XI-XII 2000 Play-off-turniir 45. R. Ponomarjov Moskva XI 2001-I 2002 Play-off-turniir 46. R. Kasimdþanov Tripoli VI-VII 2004 Play-off-turniir *47. V. Kramnik Brissago IX-X 2004 Parem 14st – P. Leko +2, =10, -2 48. V. Topalov San Luis IX-X 2005 turniir, 8 osalejat +6, =8, -0
Märkus: esimeses tulbas on toodud vastaste nimed (võitja nimi on esimene), teises mängukoht, kolmandas mänguaeg ja neljandas võistlussüsteem ning võitja resultaat.