Staažikas maletreener Mari Kinsigo (neiupõlvenimega Sammul) on olnud malega seotud kogu elu, alates lapsepõlvest – malekäigud said selgeks isa partiisid jälgides. Ta ei mäletagi, kas see võis olla 2-, 3-, 4- või 5-aastaselt, malekäigud said selgeks varem kui nii mõnigi muu eluks vajalik elementaarne oskus. ´Kuna oli pärast sõja järgne aeg, siis ütles isa pidevalt, et male on ainuke asi, millega saab end muremõtetest eemale,¡ selgitas Kinsigo.
1960. aastate alguses mõistis Kinsigo, et ta võib males nii mõndagi saavutada. Oma tuleristsed malelaual sai ta 14-aastasena Viljandi-Pärnu linnavõistlusel, kus viigistas tollal Eesti tippu kuulunud Meeri Mikfeldtiga. Sealtpeale jäi noor ja andekas maleneiu silma Viljandi meistrikandidaadile Leo Braschinskyle, kellest sai tema esimene treener.
Jäi napilt NSV Liidu meistrivõistluste medalita
Pärast esimest tõsist malepartiid oli edu kiire tulema – 1962, 1963 ja 1964 tuli Kinsigo Eesti noortemeistriks tütarlaste seas. Samal aastal, mil Kinsigo tuli viimast korda Eesti noortemeistriks, lõpetas ta Viljandis keskkooli ja kolis elama Tallinna ning asus õppima toonases TPIs keemiateaduskonnas. Paraku jäid õpingud pooleli, male kerkis elus esikohale.
Oma suurimaks saavutuseks mängijana loeb Kinsigo 4.-6. koha jagamist NSV Liidu meistrivõistlustel 1970. aastal. Pronksmedal jäi toona vaid poole punkti kaugusele. ´Iseloomu tõttu jäin pronksmedalist ilma. NSV Liidu tðempionaat oli tol ajal maailma tippturniir,¡ sõnas Kinsigo. Oma parematel mängija-aastatel kuulus ta kindlalt maailma 30 parema hulka, seda kinnitavad ka reitingutabelid.
1968. aastal jaanuaris alustas Kinsigo tööd toonases Tallinna malekoolis Säde tänav 6 Pühavaimu seegis, esialgu raamatukoguhoidjana. Sama aasta sügisest alustas ta samas tööd ka maletreenerina. Mõni aeg hiljem koliti ümber Viru tänavale ning kui aastal 1975 avati Paul Kerese malemaja Vene tänaval, siis sai just sellest majast Kinsigo alaline töökoht.
Aastaid tegeles Kinsigo paralleelselt ise tipptasemel male mängimisega ja lastele oma teadmiste edasi andmisega. Nii kestis see kuni 1970. aastate lõpuni, siis otsustas ta mängimisest loobuda ja valis lõplikult treeneritöö.
Mõnda treenerifilosoofiast
Treeneritööd on Kinsigo teinud tänaseks juba 37 pikka aastat, aastatega on ta saanud palju teadmisi, kuidas lapsi paremini õpetada. ´Lapsi ei saa male juures hoida sundimisega, kõik peab tulema läbi huvi äratamise, peab tekkima ka ühine kollektiiv - sõprade ring hoiab male juures,¡ rääkis Kinsigo oma treenerifilosoofiast.
Isegi kui laps ei jõua males tippu – ja seda saavutavad väga vähesed – annab male talle Kinsigo arvates mõtlemisvõime ja samuti justkui teise võimaluse st tegu on justkui lisaelukutsega, alati võib tööle asuda treenerina. ´See on ju ideaalne võimalus – su hobi ja töö on üks ja seesama,¡ ütles Kisigo, kes on tagantjärele väga rahul, et ta ise just treeneritöö valis.
´Male õpetab kindlas situatsioonis piiratud ajaga otsustama. Seeläbi aitab male edaspidises eluski palju kindlamalt otsuseid teha, vajadusel ka piiratud ajaga,¡ tõi Kinsigo esile mängu ja elu sarnasusi. Malet loeb Kinsigo igal juhul spordiks, tema sõnul ilma hea füüsilise ettevalmistuseta hästi mängida ei saa. Samas tõdeb ta, et mida aeg edasi, seda rohkem tekib maailmas teisi ahvatlusi, lapsi on male juures üha raskem hoida.
´Treener soovib kõige enam töötada lastega, kelle tegemistele elatakse kodus kaasa. On suurepärane treeneritööd teha, kui lapsevanemad tunnevad oma võsukeste tegemiste vastu huvi, küsivad jne. Koostöö kodu-laps-treeningkeskkond peab toimima, ainult siis saab loota ka tulemusele,¡ lõpetas Kinsigo, kes viimased paar aastat on töötanud treenerina nii Tallinnas kui ka teisel pool Soome lahte Helsingis.
MARI KINSIGO
Sündinud: 12.07.1946 Viljandis
Perekond: abielus aastast 1980, 2 tütart
Saavutused: Eesti noortemeister 1962, 1963 ja 1964; spordiühing "Jõud" meister 1966, 1967 ja 1970; Eesti meister 1968, 1974 ja 1976; NSV Liidu maasportlaste meister 1973, 1974 ja 1975; NSV Liidu ametiühingute meister 1977; NSV Liidu meistrivõistlustel 1967 26.-30. koht (mängiti ðveitsi süsteemis), 1970 4.-6. koht, 1972 15.-17. koht ja 1974 11.-12. koht
Haridus: õppis TPI keemiateaduskonnas toiduainete tehnoloogiat 1964-1966 (lõpetamata)
Töö: keemiakombinaadis Orto 1967, malekooli raamatukoguhoidja ja treener alates 1968
Ajalooline maja
Paul Kerese malemaja avati pärast pikemaid ümberehitustöid 21. novembril 1975, vaid mõni aeg pärast Eesti parima maletaja Paul Kerese (07.01.1916 Narva – 05.06.1975 Helsingi) surma.
Maja pikka ajalugu saab jälgida 7. maist 1362. aastal, mil seda on linnadokumentides Harpe perekonnale kuuluvana esmakordselt mainitakse. Siiski pole täpselt teada, kas tol ajal oli juba olemas ka mingi ehitis või oli tegemist tühja krundiga. Ka teine teade (24. märtsil 1376 on omanik olnud Johannes Liste) ei too selgust ehitise olemasolu kohta. Esmakordselt tõendab 1405. aasta ürik, et siin on seisnud hoone. Sama valdaja (J. Liste) omandusest räägitakse kui Lestez husÿist, seega Leste majast. Koos sellega kuulub kinnistusse ka ´pikk aed, mis läheb üles mäkke¡. Sajandite jooksul on majal olnud palju valdajaid, nende kõigi loetlemine on siinkohal liigne, samuti on maja korduvalt ümber ehitatud.
1968. aastal valmis ´Kommunaalprojekti¡ arhitektide T. Gansi ja A. Padari hoone ümberehitusprojekt, et seda maletajate vajadustele kohandada. Arhitektid lähtusid olemasolevast, suhtudes ülesandesse küllaldase pieteeditundega. Põhijoontes säilitati kõigi korruste plaanilahendus, juurde tehti väiksemaid ruume: malekooli klasse, õppejõudude tubasid, malemaja juhatuse ja treenerite tubasid jms. Eraldi osa kavandati malekooli raamatukogule. Mererajooni Remondi- ja Ehitusvalitsus alustas hoone ümberehitustöödega 1973. aastal.
Maja ajaloost saab pikemalt lugeda
http://www.malekeskus.ee/ajalugu.html,
sel internetileheküljel on ära toodud Jevgeni Kaljundi artikkel malemaja ajaloost.
Raamatus ´Male Eestis 1970-1976¡ on malemaja avamisest kirjutatud järgmist: ´Tallinnas toimus 21. novembril eriti pealinna, aga kahtlemata ka kogu vabariigi maletajaid rõõmustav sündmus. Vene tn. 29 avati Paul Kerese nimeline Vabariiklik Malemaja. Ruume, kus enne seda maletajad olid pidanud mängima, on kurb ja isegi häbi meenutada, niivõrd viletsad olid need. Kontrast oli tõesti suur, nii et esialgu näis ajakohase remondi saanud keskaegne maja lausa luksuslik. Esimene korrus on laste päralt - siin asub Tallinna Malekool. Teisel korrusel on klubiruumid, kus toimub nii pealinna ja vabariigi turniire kui ka jõukatsumisi vennasvabariikide maletajatega. Igatahes polnud põhjust enam kurta, et malemõtte avarusele ruumi ei jätku.¡
Malemaja sünnipäeva tähistati mänguga
Esmaspäeval, 21. novembril said teenekad maletajad ja malehuvilised Paul Kerese malemaja 30. sünnipäeva puhul keldrikorrusel asuvas võlvsaalis nautida meeskoori laulmist, vaadata sai filmi malemaja avamisest, esineti sõnavõttudega ning soovijad said kätt proovida ka malesimultaanil, kus vastaseks rahvusvaheline meister Aleksander Veingold. Malemaja sünnipäeva auks toimus ka mitu turniiri. Kuni 18-aastaste noorte maleturniiril oli parim Ilja Vovk, kes kogus 6 punkti 6st. Vovkile järgnesid Sander Kukk 5 ning Tarmo Tuul, Uku Valner, Kaarel Nestor, Jevgeni Rumjantsev, Ivan Moltðanov, Oliver Rosenbaum, Mariann Lutsoja ja Oleg Ðelajev võrdselt 4 punktiga. Kokku oli osalejaid selles vanuseklassis 28. Kuni 12-aastaste seas võitis Mark Lapidus samuti 6 punktiga 6st, teist-kolmandat kohta jagasid Triin Narva ja Deniss Aksjanov 5 punktiga. Kokku oli osalejaid selles vanuseklassis 39.
Täiskasvanute välkmale turniiri võitis Deniss Kovaljov 8 punktiga 9st, teist-kolmandat kohta jagasid Olav Sepp ja Juri Krupenski 6,5 punktiga. Kokku osales 21 kutsutud mängijat. Täiskasvanute rahvusvahelise kabe turniiri võitis aga Raido Värik 16 punktiga 18st, teise koha sai Villem Lüüs 13 punktiga ning kolmandat-neljandat kohta jagasid Arno Uutma ja Heinar Jahu 12 punktiga. Kabeturniiril osales 14 kutsutud mängijat.
Noorteturniiril osalenud mängijaid peeti kõiki meeles meenega, samuti said mõlema noorte vanuseklassi viis paremat auhinnaks karika ja diplomi, eriauhind anti ka parimale tüdrukule. Lisaks jagati välja neli eriauhinda tulevikulootustele. Täiskasvanute male- ja kabeturniiril said kolm esimest auhinnaks karika ja diplomi.
Veel tunnustati malemaja sünnipäeva puhul tänukirjaga mitmeid treenereid. Tänukirja said Tatajana Fomina, Mari Kinsigo, Ervin Liebert, Lydia Barbot de Marny, Tiina Raud (vana nimega Limberg), Anto Remmel, Merike Rõtova, Rainer Selge, Tõnu Truus ja Viive Tutt. (ESL)