Viljandimaal Tarvatus sündinud August Eller (1907-1990) oli esimene Mulgimaa maletaja, kes pälvis tähelepanu üleriigilistel võistlustel. Ta kuulus Eesti maleparemikku ligi pool sajandit. Lisaks sellele, et Eller oli hea maletaja, koostas ta ka mitmeid häid maleülesandeid ja -etüüde.
Oma turniirimaletaja karjääri alustas Eller 1920ndate aastate keskpaigas, mil osales kahel järjestikusel aastal Eesti koolinoorte esivõistlustel. 1925. aastal Paides toimunud koolinoorte tðempionaadil kogus Eller 9 punkti 17st ja sai üheksanda koha, aastavahetusel 1925/1926 Tartus oli aga juba lähedal medali võitmisele, ta kogus 5,5 punkti 9st ja sai neljanda koha.
Elleri otsustav läbimurre vabariigi absoluutsesse maletippu võttis siiski aega, kuid tuleb mainida, et suurmeister Paul Keres märkis juba 1930ndatel aastatel Elleri kohta, et see mees võib males kaugele jõuda.
Esimesel katsel Eesti meistriks
1938. aastal jagas Eller Rakveres esikohta ülemaalisel seltsiklassi turniiril ja tagas pääsu liiduklassi. Eesti Vabariigi ajal jagati maletajad teatavasti liiduklassi ning seltsiklassi ehk esimese klassi mängijateks – liiduklassi jõudmine tähendas seega kuulumist Eesti paremate sekka.
Hiilgavaks kujunes Elleri jaoks II maailmasõja lõpuaeg, mil Eesti oli veel Saksa vägede kontrolli all, kuid kaugel polnud enam aeg, mil Saksa armee oli sunnitud Eestist taanduma. 1944. aastal Pärnus toimunud Eesti esivõistluste poolfinaalis (mängiti kahes grupis) jagas Eller esikohta Igor Kullamaaga, millega tagas endale õiguse mängida kaasa Eesti meistrivõistluste finaalturniiril.
Seejärel sama aasta juunis Viljandis toimunud Eesti meistrivõistlustel oli Eller taas edukas – ta kogus 10 punkti 15st ja jagas esikohta koos Johannes Türniga. Kuna rindejoon lähenes tormikiirusel, siis järelmatði ei peetud ja mõlemad mehed kuulutati Eesti meistriks. Eller oli saanud hakkama uskumatuga – tuli uustulnukana Eesti meistriks, sest polnud ta ju varem kordagi osalenud Eesti meistrivõistluste finaalturniiril.
Eesti tollane maletegelane Aleksander Veldemann (Veldemaa) kirjutas aastaid hiljem USA-s elades oma mälestustes eelpool nimetatud 1944. aastal toimunud turniiride kohta järgmist: ´Kummagi poolfinaalturniiri kaks esimest said õiguse võistelda Viljandis. Nendeks õnnelikeks osutusid August Eller Tarvastust, Igor Kullamaa Kiviõlist, Oskar Kuningas Paidest ja Aleksander Hildebrand Tallinnast. Rida liiduklassi maletajaid protestis tollal ägedalt nende meeste Viljandisse võistlema lubamise vastu, öeldes, et see on skandaal lasta sääraseid ´patsereid¡ nagu Eller, Hildebrand ja 4. klassi Kullamaad mängima Eesti esimaletaja tiitlile. Need on ju päris algajad!
Kuid protestid jooksid minu juures nagu hane seljast vesi, sest olin ´maleführer¡ ja omasin seega malediktaatori õigused. Üks Narva koolipoisse Ortvin Sarapuu käis kangesti peale, et lastagu ka teda, kui äsjast Narva meistrit Viljandisse. Kuid Sarapuule sai öeldud kindel ei, sest ta ei võtnud ju osa Pärnu valikturniirist. Aastaid hiljem selgus, et otsus Sarapuu suhtes oli mitte just kõige õnnelikum. Ei ole käepärast Viljandi turniiri tabelit, kuid seda mäletan hästi, kuidas esinesid liiduklassi meeste poolt põlatud ja maha tehtud ´algajad¡.
August Eller, ligi 40 aastat vana, muheda olekuga taluperemees Tarvastu lähedalt, seni Eesti maleüldsusele täiesti tundmatu (Keres siiski oli teadlik Ellerist ja ütles, et see mees võib males kaugele jõuda), tuli koos meister Türniga Eesti esimaletaja tiitli jagamisele. Nii sensatsioonilist kiirtõusu ei olnud Eesti maleajaloos veel esinenud. Keres vajas mitu aastat Eesti maletippu jõudmiseks.¡
Omapärane partiikäsitlus
Enne veel kui punaväed Eestisse tungisid, avaldati 1944. aasta augustis ajakirjanduses tolleaegsete tippmaletajate paremusjärjestus, mis oli järgmine: 1. Paul Keres, 2. Johannes Türn, 3. August Eller jne.
1945. aastal panid kommunistid Elleri mõneks ajaks vangilaagrisse, sealt vabanenuna mängis Eller taas Eesti meistrivõistluste finaalturniiril 1949. aastal ja jagas siis 20 osaleja seas 6.-7. kohta. 1950. aastal oli Eller Eesti tðempionaadil 15., 1951. aastal 11.-14., 1952. aastal 12., 1953. aastal 12.-14., 1954. aastal 8.-9., 1955. aastal 10.-12., 1956. aastal 17.-18., 1958. aastal 4.-6. ning 1968. aastal 8.-10. Eesti koondisse aga Ellerit siiski tollal ei usaldatud.
Kolmel korral tuli Eller Viljandi linna meistriks – 1945., 1952. ja 1953. aastal. Ellerit iseloomustati kui omapärase, sageli algupäraste ideedega partiikäsitlusega mängumeest. Tähelepanuväärse meisterlikkusega viis ta läbi lõppmänge. Aastaid kraavihallina töötanud August Eller suri 1990. aastal Haapsalus.
August Eller
Eesti Male 1939
Matt nelja käiguga.
Lahendus: 1. Og2! d2 2. d5! d1(L) 3. Ve6+ Kf5 4. Oe4++, 1...e6 2. Kh5 Kg3 3. Ve2+ e5 4. O:e5++, 1...f6 2. V:e7+ Kf5 3.Oe4++.
August Eller
Eesti Male 1939
Valge alustab ja võidab.
Lahendus: 1. Vd6+! Kh7 (1...Kh5 2. Vg6 h:g3 3. f:g3 ja 4. Oe2++, 1...Kg5 2. O:h3 ähvardusega Vg6+ jne.) 2. Va6 b3 (2...h:g3 3. O:h3 g6 4. V:a2 valge võiduga, valge ei tohi aga mängida 2...h:g3 3. V:a2? g2 4. O:g2 h:g2 5. Va1 b:c3 6. Vg1 c2 7. V:g2 c1(L) musta võiduga.) 3. g4 b2 (3...g5 4. f4 e:f4 5. O:c4 b:c4 6. Va5 b2 7. V:g5 a1(L) 8. Vh5++.) 4. Od3+ c:d3 5. g5 a1(L) 6. Vh6+ g:h6 7. g6+ Kh8 8. g7+ Kh7 9. g8(L)++.
Kasutatud kirjandus:
1) Eduard Lukk ´Male Eestis¡ (Tallinn 1965, 600 lk, 4000 eks),
2) Merike Rõtova ´Male Eestis 1965-1969¡ (Tallinn 1972, 264 lk, 6000 eks),
3) Jüri Sammul, Arnold Vihmand, Siim Mandre ja Heldur Valgmäe ´Viljandi Maleselts 1926-1996¡ (Viljandi 1996, 26 lk),
4) Tiit Lääne ´Viljandimaa spordiloost kuni aastani 1945¡ (Viljandi 2001, 224 lk).