Tallinnas toimus 27.-28. oktoobril MK Vabaetturi ja T. Truusi MKK poolt korraldatud noorte kiirturniir, millel osales 73 noort. Kuni 14-aastaste vanuserühmas võitis Ivan Moltanov, kuni 12-aastastest Madis Nahkur ja kuni 10-aastastest võitis Mark Lapidus.
Eelmise nädala Eesti Spordilehe vaateküljel mõtiskleti kolme populaarse pallimängu: jalg-, korv- ja võrkpalli hetkeseisu üle. Seda seoses peatreenerite puudumise või vahetumisega. Tänases vaateloos tahaks anda lühikese ülevaate meie male hetkeseisust, sest juba homme avatakse Hispaanias Mallorcal 36. maleolümpia.
Male oli möödunud sajandil eestlastele üks enim kuulsust toonud spordiala. Asjata ei valitud Paul Kerest eelmise sajandi suurkuju valimistel sportlaseks number üks. Tahapoole jäid mitmed olümpiavõitjad.
Maleolümpiatel jäi Kerese kontosse üks eriti hinnaline pronks, 1939. aastal osales Argentina pealinnas Buenos Aireses Eesti veel iseseisva riigina. Meie meeskonna võimalusi hinnati kõrgelt juba enne turniiri algust, pronksile jõudmine polnudki väga suur üllatus. Paraku muutis Teine maailmasõda toonaste pronksimeeste elukäiku kardinaalselt.
NSV Liidu koondises osales Keres maleolümpiatel Helsingis 1952, Amsterdamis 1954, Moskvas 1956, Münchenis 1958, Leipzigis 1960, Varnas 1962 ja Tel Avivis 1964. Meie suure kodumaa meeskond oli toona ületamatu, Keres krooniti seitsmel korral maleolümpia võitjaks. 1959. ja 1962. aastal valiti Keres Eestis aasta parimaks sportlaseks.
Kerese jälgedes seadis möödunud sajandi lõpukümnendeil hoogsalt sammu Jaan Ehlvest. Ka Ehlvest tituleeriti Eestis kahel korral aasta edukaimaks, 1987. ja 1989. aastal kuulus talle parima meessportlase au. 1988. aastal mahtus Ehlvest Kreekas Thessalonikis maleolümpial võidutsenud NSV Liidu koondisse. Hilisematel maleolümpiatel on ta mänginud iseseisva Eesti eest.