Jõgeva

Muinasajal kuulus Jõgeva Vaiga maakonda. Küla esmamainiti 1601 Poola revisjonikirjas Jagiwa kujul. Linna tekkimise ajendiks sai Jõgeva raudteejaama asutamine 1876, mille lähedale 20. sajandi algul hakkas Jõgeva mõis krunte välja rentima.

Jõgeva sai aleviks 13. oktoobril 1919 ja nimetati ümber kolmanda astme linnaks alates 1. maist 1938.

Pärast taasiseseisvumist on linna rahvaarv küll vähenenud (Elanikke on 2000. a Jõgeva linna elanikeregistri andmetel 6465, neist mehi 2877 ja naisi 3588), kuid Jõgeva välisilme on muutunud märksa kenamaks. Nüüd võib Jõgevast rääkida kui hubasest ja turvalisest rohelisest Eesti väikelinnast.

Jõgeva linna vapp on rohelisel kilbil hõbedane lainelõikeline palk, millest üleval kaks ja all üks kuldne ristikuleht.
Jõgeva linna lipp on ristkülik, mis koosneb neljast võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: kollane, roheline, kollane, roheline. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11; lipu normaalsuurus on 105x165 cm.
Jõgeva logo alumist serva võib kujutada kui raudteed külgvaates või kui Põhjasõja ajal Jõgeva küla maadel Karl XII poolt loodud lumekindluse müüri serva. Täppe võib kirjeldada kui samas lumelahingus kasutatud pappkuule, kuid koguarv 13 viitab Jõgeva välja kasvamisele 13 taluga külast. Logo ülemine osa aga on justkui inimkroon, mis on tekkinud käed üles tõstnud ja tihedalt üksteise kõrval seisvatest inimestest. Näiteks pildike laulva revolutsiooni ajast, kus Alo Mattiiseni laule lauldi. Samuti iseloomustavad rõõmsad Jõgeva linna lipu värvid linna noortepärasust ja positiivsust, aga ka seitset erinevat teed, mis suubusid Jõgevale.

Allikad : Vikipeedia, Jõgeva linn