põhikirja muudatused

Täna toimus Tallinnas Eesti Maleliidu üldkoosolek, millel oli kolm põhilist päevakorrapunkti: 2012.a majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse kinnitamine, ühe juhatuse liikme tagasiastumine ning EML-i põhikirja muutmine.

Põhikirja muutmiseks oli vaja, et koosolekul osaleks vähemalt 2/3 liidu liikmeskonnast. On äärmiselt kahetsusväärne, et EML-i tegevust pidevalt halvustavate ja kritiseerivate klubide esindajad otsustasid taaskord üldkoosolekul mitte osaleda või osalesid seal mitte klubide esindajana, vaid lihtsalt külalistena, nagu näiteks Margus Sööt (Viimsi MS Apones ja Võru Maleklubi juhatuse liige) ja Toomas Valgmäe (Laagri MAEKK juhatuse liige). Sellele vaatamata oli põhikirja muutmiseks vajalik kvoorum koos ning täiendused EML-i põhikirja said tehtud. Põhikirja muudatusettepanekute poolt hääletas 32 klubi 34-st üldkoosolekul osalenud klubist. Loodetavasti aitab kinnitatud põhikiri kaasa sellele, et EML-i vastu suunatud kriitika muutub edaspidi konstruktiivsemaks ning valimatu sõnakasutusega laimamist jääb vähemaks. Samuti on põhikirja muudatustega täpsemalt reguleeritud EML-i liikmete õigused ja kohustused.

Eesti Maleliidu 2012.a majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse kinnitamise poolt hääletasid kõik üldkoosolekul viibinud klubide esindajad.

Isikliku avalduse alusel soovis EML-i juhatusest tagasi astuda Olav Sepp, kelle avaldus ka rahuldati.

Täiendavalt tutvustas EML-i president Andrei Korobeinik projekti "Male koolis" lõppenud 2012/2013 hooaega ning võimalikku laienemist järgmiseks õppeaastaks.

Aitäh kõigile, kes leidsid aega ja pidasid vajalikuks osaleda EML-i üldkoosolekul isiklikult või volitatud esindajate kaudu.

Ilusat suve soovides,
Hendrik Olde
EML-i juhatuse esimees

Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud teenekas maletegelane ja maletaja Kalju Värk.

Ärasaatmine toimub Pärnu Elisabeti kirikust 13.06.2013 kell 12.

Kultuuriministeerium saatis esimesed märgukirjad organisatsioonidele, kes erinevate projektide läbiviimiseks on saanud riigilt toetust, kuid ei ole siiani toetuste kasutamise kohta aruandeid esitanud. Kahjuks on nimekirja sattunud ka kaks malega seotud ettevõtmist. Aruandevõlglased on Viljandi Maleklubi CC Fellin, kes sai 2010.aastal toetuse projektile "44. Ilmar Raua mälestusturniir males" (639 eurot) ning MTÜ Vangerdus, kes korraldas 2012.aastal projekti "Viljandi Malepäev" (300 eurot). Kui aruandeid ei tehta korda juuni lõpuks, siis hakatakse raha tagasi nõudma.

Palume kõikidel toetust saavatel klubidel esitada aruanded õigeaegselt, et mitte sattuda Kultuuriministeeriumi "musta nimekirja".

Artikkel on aadressil: http://www.postimees.ee

84. FIDE kongress toimub 30. septembril – 10. oktoobril 2013. aastal Tallinnas. FIDE liikmeteks on 170-e riigi maleföderatsioonid ja seoses kongressiga saabub Eesti pealinna kuni 250 külalist kogu maailmast. Sellise ettevõtmise korraldamine on tõsine väljakutse – Eestis ei ole siiani korraldatud nii laia kandepinnaga spordiala ülemaailmset kongressi. Kongressi korraldab Eesti Maleliit toetajate abiga.

Kongressi olulisteks teemadeks on järgmisel aastal toimuvad FIDE presidendi valimised ja nende reeglid ning ka rahvusvaheliste võistluste korraldamine, näiteks 2016. aasta meeste kiir- ja välkmale maailmameistrivõistlused. Koostöös EOK-ga ning Kultuuriministeeriumiga loodame tuua Eestisse mõne olulise rahvusvahelise maleturniiri Paul Kerese 100. sünniaastapäeva programmi raames; kongressi korraldamine Tallinnas on oluline samm selles suunas.

sport.err.ee (mehed) | sport.err.ee (mehed) | sport.err.ee (naised)

30. aprillist kuni 6. maini toimusid Tallinnas Eesti meistrivõistlused males, kus võitjaks krooniti 15-aastane Ottomar Ladva (T.Truusi MKK). Põhiturniiri järel jagas ta esimest kohta koos Jüri Krupenskiga (Vabaettur), kogudes 6,5 punkti 9-st. Meistri selgitamiseks toimunud järelmatši (ajakontroll 25 min. partiile + 10 sek. igale käigule) võitis Ottomar Ladva tulemusega 1,5:0,5. Kolmanda koha saavutas Ilja Vovk (Vabaettur) 5,5 punktiga.

Ühtlasi on O. Ladva läbi aegade noorim Eesti meeste meister. Ta saavutas tiitli 15-aastaselt, olles meistriks tulles neliteist päeva noorem, kui Lembit Oll 1982. aastal.

Eesti naiste meistriks krooniti Tatjana Fomina (Võru MK), kes kogus 6 punkti 7st. Teise koha saavutas Mai Narva ja kolmanda Regina Narva (mõlemad SK Reval-Sport) kogudes 4,5 punkti.

2013. aasta Eesti meistrid omandasid koha Eesti võistkonnas 2014.aasta maleolümpiaks Norras.

Tabelid ja info EML-i kodulehel www.maleliit.ee.

Eesti malet ja sporti on tabanud korvamatu kaotus. Lahkunud on Eesti Olümpiakomitee auliige, rahvusvahelise kategooria kohtunik ja Eesti Kirimaleühingu aupresident. Kuid eelkõige pole meie hulgas enam südamlikku, äärmiselt suure kohusetundega, kõigi poolt lugupeetud inimest.

Hariduselt oli Lembit Vahesaar eesti filoloog. Ta oli lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi ja seal omandatu aitas tal kogu eluks säilitada korrektse väljendusviisi nii kõnes kui kirjas. Tema tõlkes on eesti keeles ilmunud Mihhail Botvinniku memuaarid kui ka mitmed malekoodeksite väljaanded. Kuni viimase ajani saime temalt kasulikke näpunäiteid internetist malekohtunike veebileheküljelt.

Tema elu sisuks sai aga tegutsemine malekohtunikuna. Kokku arvas ta end olevat juhtinud üle 700 turniiri. Alustanud kõige tavapärasematest võistlustest jõudis ta oma kohtunikutöös maailma tipptasemele. Ta oli arbiteriks neljal MM-matšil (Tšiburdanidze - Aleksandria 1981, Kasparovi ja Karpovi matšid 1985-1987), kuuel naiste MM-pretendentide matšil ja turniiril, viiel maleolümpial. Üldse on ta olnud ligi 80 rahvusvahelise turniiri peakohtunik. Loomulikult vajas see keelteoskust. Temale omase põhjalikkusega oli ta endale selgeks teinud ja võimeline turniire dirigeerima ka vene, soome, inglise, saksa ja prantsuse keeles.

Eesti maleüldsusele on ta meelde jäänud 11 korral juhtimas maailma tasemega esinduslikke Tallinna rahvusvahelisi turniire (1969-1989). Seejärel oli ta 19 korda (1991-2009) Kalevi korraldatud rahvusvahelise kiirturniiri „Meenutades Paul Kerest“ peakohtunik.

Ka maleelu juhtimisel ja koordineerimisel on tal olnud oma sõna sekka öelda. 1990 vajas vastasutatud Eesti Maleliit tema autoriteeti ja temast sai selle organisatsiooni esimene president 1990-1992. Ta oli ka FIDE Balti tsooni president 1992 ja 1998-200, Eesti alaline esindaja FIDEs  ajavahemikul 1991 - 2002. Tunnustusväärivaks peatükiks Lembit Vahesaare elus oli töö Eesti Kirimaleühingu presidendina 1992 - 2012. Siin läks eriti vaja tema ülimat täpsust ja keelteoskust.

Lembit Vahesaar oli ka Eesti Olümpiakomitee liige aastatel 1992 – 2005 ja Eesti Olümpiaakadeemia liige aastast 2000.

Viimasel aastal ei võimaldanud tervis Lembitul enam aktiivselt kohtunikuna tegutseda, kuid talle võis alati helistada. Tema autoriteetsest sõnast ja väärtuslikest nõuannetest jääme väga puudust tundma.

Kultuuriministeerium
Eesti Olümpiakomitee
Eesti Maleliit
Eesti Kirimaleühing

Lembit Vahesaare ärasaatmine toimub 3. mail kell 13.00 P. Kerese Malemajast ning muldasängitamine Pärnamäe kalmistul.