5. juuni 1975 - päev, mil ootamatult ei olnud enam Paul Kerest, tabas Eesti maletajaskonda kui ka kogu meie avalikkust ängistava šokina. Ei olnud enam lipulaeva, kelle najal usku endasse säilitada, end püsti hoida. Nii tohutut rahvahulka, kui tookord suurmeistrit Metsakalmistule saatmas, ei suuda Tallinna tänavail enam ette kujutadagi.
Kõikvõimalikud maleüritused
See polnud hetkeline kaastundepuhang. Kui 31. augustist 1976 kuni 20. märtsini 1977 toimus Paul Kerese I mälestusfestival, tuldi sellega spontaanselt kaasa kogu Eestimaal. Kujundlikult väljendudes kujunes sellest omamoodi malelaulupidu.
Festivali idee autoriks oli Valter Heuer. Suurmeistri biograaf, kelle raamat "Meie Keres" ootas alles trükijärge, näitas ennast kaasakiskuva, võimeka organisaatorina. Festivali deviisiks sai "Maletajat mälestatakse malega". Selle raames toimusid kõikvõimalikud maleüritused: turniirid, simultaanid, saja laua matš Valkas Lätiga, maleloengud ja elavmaleetendused, kohati isegi malerongkäigud.
Oli ka nimekaid külalisi. 7. jaanuaril esines Narvas eksmaailmameister Mihhail Tal. Kehakultuuris kirjutati sel puhul: "Kuidagi väga sümboolne, et 7. jaanuaril, Kerese sünnipäeval, esines tema sünnilinnas nimelt Mihhail Tal. Inimestena on need kaks sajandi suurt maletajat väga erinevad, kuid kõige olulisemas sarnanevad nad teineteisega: mõlemale oli ja on male elu algus ja lõpp."
Siinkohal olgu ära toodud ka järgmiste mälestusfestivalide toimumisajad: Paul Kerese II mälestusfestival 12. oktoober 1980 kuni 7. jaanuar 1981 ja Paul Kerese III mälestusfestival 13. oktoober 1985 kuni 15. jaanuar 1986.
Need festivalid toimusid malenädalate kaupa erinevates Eesti linnades ja rajoonides jätkuval maleentusiasmilainel. Tolleaegses Spordilehes jutustavad sellest pealkirjad: Malevanker veeres Paides. Malenädal Rapla kandis läks korda. Ka Saaremaal õnnestus. Valga maletajatel oma üllatus.
Igal malenädalal oli šefiks keegi Eesti tippmängijatest, näiteks Rein Etruk, Hillar Kärner, Tõnu Õim, Helmut Luik, Aarne Hermlin,Gunnar Uusi, Jüri Randviir, Jüri Vetemaa, Harry Pohla, Boriss Rõtov jt.
Aktivistide toel
Viimane ulatuslikum Paul Kerese mälestusfestival, järjekorras neljas, viidi läbi juba Eesti Maleliidu korraldusel. See avati 13. oktoobril 1990 malepäevadega Tartus, Pärnus ja Narvas. Nädalad polnud enam kindlaks määratud, kuid turniire oli ohtralt
Uudse üritusena mängiti detsembri alguses Viljandis matškohtumine Tallinn - Eesti. Festivali pidulik lõpetamine oli suurmeistri 75. sünniaastapäeval, 7. jaanuaril 1991. Iga tasemega turniire oli nende festivalide käigus tõesti palju, nagu ikka oli võitjaid ja kaotajaid. Kuid juhust kasutades tahaks hoopis tänutundega meenutada inimesi, kelle ettevõtmisel kõik teos sai. I festivali parima nädala eest pälvis eriauhinna Rakvere. Sealse maleelu hing oli meie läbi aegade üks fantastilisemaid maleorganisaatoreid Feliks Roodvee.
Türil viis aastaid naiste vabariiklikke malevõistlusi läbi Hugo Tavast koos abikaasa Lindaga. Ka festivali päevil ei unustatud Paide kandis naiste turniire. Vändras töötas aktiivselt Endel Mäekalle, Viljandis Heldur Valgmäe ja Jüri Sammul. Harju rajoonis kuulsid tänusõnu Hans Tomson ja Villem Tammemägi. Narvas pöörati tähelepanu tollal veel noorele maletreenerile Leonid Peleševile, kellest aastatega on kujunenud maletöös noortega väga hinnatud tegija.
Olulisema on aga kirja pannud Valter Heuer: "Festival on alles siis oma sisulise eesmärgini jõudnud, kui ka tukkujad üles ärkavad, kui uusi malejüngreid, Kerese järelkäijaid juurde võidetakse."
Tänasel temporikkal ajal enam üks festival nädalaid ja kuid kesta ei saa, kuid eesmärk olgu ikka sama: kutse male juurde.