Eesti maletajatel on põhjust rõõmu tunda: Eesti Maleliit korraldab koostöös heade toetajatega 13. - 20. juulini rahvusvahelise Paul Kerese mälestusfestivali.
Taolise ürituse puudumine meie võistluskalendrist oli juba paari viimase aasta jooksul valmistanud parajat piinlikkust. Oli ju Keres maletaja, kes oli sümbol kodumaal ning väga tuntud ja austatud ka välismaal. Tema maleliste saavutuste loetelu on muljetavaldav. Vaid ühe iluvea võib sealt leida - tal jäigi saavutamata maailmameistri tiitel.
Maletajat mälestagem maletades
Samas ei pane sugugi üllatama see, et mitmetes küsitlustes on just Kerest nimetetud suurimaks maletajaks nendest, kel see tiitel võitmata jäi. Usun, et kohane on märkida veel seda, et kogu pika ajaloo vältel on niiöelda klassikalise maailmameistri nimetust kandnud vaid 14 maletajat - alustades Wilhelm Steinitzist 19. sajandi lõpus ning lõpetades Vladimir Kramnikuga 21. sajandi alguses. Samas võib julgelt öelda, et Kerese panus malesse pole olnud sugugi väiksem, kui nendel, kes kuuluvad eelpoolmainitud unikaalsesse seltskonda.
Parimaks väljundiks suure maletaja mälestamisel on just maletamine. On ju igati loomulik, et Kerese nimeline festival toimub Eestis. Kuigi on heameel tõdeda, et Kerese nimelisi turniire toimub veel paljudes teistes riikides. Eraldi väärib neist märkimist traditsiooniline turniir Kanadas Vancouveris, kus Keres lõpetas 1975. aastal võidukalt oma ootamatult viimaseks osutunud turniiri.
Tõsi, Eestis on juba üsna pika katkematu traditsiooni saavutanud Spordiselts Kalevi poolt korraldatav Kerese mälestusturniir kiirmales, mis toimub aasta alguses, mil on ka Kerese sünnipäev (7. jaanuar). Turniiril on olnud paremaid ja halvemaid aegu. Positiivne on olnud see, et mõnel aastal on saavutatud turniirile väärikalt tõhus meediatähelepanu. Kiirmalet võib väga huvitav olla jälgida ka malest pisut kaugeks jääval inimesel, kuid kindlasti peab Eesti võistluskalendris olema ka korralik rahvusvaheline klassikalise male turniir. Just seda lünka täidabki peatselt algav festival. Kui Kalevi kiirturniir taandub suure tõenäosusega turniiril priviligeeritud staatuses välissuurmeistrite ja neile konkurentsi pakuvate 1-2 Eesti parima maletaja arveteklaarimisele, siis saabuv üritus on festival selle kõige paremas mõttes.
Võimalus silma paista on paljudel. Arvestades eriti seda, et festivali üks eredamaid hetki on Eesti - Soome 100 laua matš. Analoogne matš lätlaste vastu on planeeritud augusti lõppu. Oma mastaapsuselt väärib selline ettevõtmine kindlasti kohta Guinessi rekordite raamatus.
Kiirturniir lükkus novembri lõppu
Lisaks lahtisele turniirile, kus on lubanud osaleda ka suurmeistrid mitmest välisriigist ning matšile Soomega, oli Eesti Maleliidul kavas heas mõttes šokeeriv plaan samaaegselt Radisson SASi hotellis korraldada 2-ringiline kiirturniir nelja mängija osavõtul. Need neli maletajat oleks olnud Jaan Ehlvest ja Kaido Külaots Eestist, kõigi aegade noorim suurmeister, vaid 13-aastane Magnus Carlsen Norrast ja ei keegi muu, kui valitsev kiirmale maailmameister Viswanathan Anand Indiast.
Tänu toetajatele, kelledest üheks juba eelmainitud Radisson SAS ning peasponsoriks Tolaram Grupp, oli idee realiseerimine väga lähedal. Suhtlesin ka iskiklikult Carlseniga ja temapoolne huvi oli väga suur. Paraku sundis aga kuulsa India maletaja tihe suvine võistlusgraafik plaanidesse korrektiive tegema ja nii oli Anand sunnitud teatama, et suvel ei ole tal võimalik Eestisse saabuda. Katki ei ole aga veel midagi, sest Anand ise koos oma abikaasast manageri Arunaga pakkusid välja uued kuupäevad, mis on novembri lõpus.
Selge see, et Anandi Eestisse toomine on grandioosne projekt - viimasel ajal näidatud tulemuste järgi võib julgelt öelda, et tegu on hetke maailma maletajaga number üks. See oleks sündmus, mis kindlasti annaks väga positiivse tõuke kogu Eesti male arengule tervikuna ja mis siin salata, oleks stimuleerivaks ka meie tippmaletajatele. Samuti ei juhtu just tihti, et Eestit väisaksid sellise suurusjärgu tähed.
Ei tasu aga sugugi karta, et kogu püssirohi kuluks Anandi siiatoomisele. See pole sugugi nii. Eesti males on viimasel ajal toimunud olulisi muutusi, mille ette võib panna plussmärgi. Maikuus valis alaliit endale uue ja energilise presidendi ning ka juhatuse. Uuel formeerunud meeskonnal on sihikul suurprojekt - 2008. aasta maleolümpia Eestile võitmine. Konkurendiks on meile jäänud vaid Saksamaa Dresden. Võib väita, et suurürituse Eestile saamise väljavaated on head.
Ajal, mil käib tihe töö maleolümpia Eestisse saamise nimel, peavad maletajad võimalikult hästi valmis olema Eesti esindamiseks selle aasta maleolümpial, mis toimub oktoobri teisel poolel Hispaanias. Vaadates olümpiale sõitva 6-liikmelise meeskonna koosseisu, võib olla üsna optimistlik ja eeldada sellelt suurvõistluselt korralikku kohta.
Maleolümpiale on sõitmas ühtne meeskond
Pikka aega Eesti male liidriks olnud Jaan Ehlvesti tasemes ei kahtle keegi - ta on vabalt võimeline võrdselt mängima teiste riikide tippude vastu. Isiklikult minul on väga hea meel märkida, et allakirjutanu näol on Eesti malel üle pika aja juures maletaja, kes on väga lähedal maagilise 2600 reitingupiiri ületamisele. Värske, 1. juuli reitingutabeli järgi on minu ELO 2593.
Olümpial on kahe tugeva esimese laua olemasolu väga tähtis, see annab ka järgmistele meestele suurema kindluse. Järgmised mehed on õnneks kõike muud, kui tühjad kohad. Pole veel päris selge, kes mängib 3. lauda. Kas on selleks väga kogenud rahvusvaheline meister Aleksander Veingold, keda ma pean väga tugevaks avanguteoreetikuks või värske Eesti meister, koondise noorim liige Meelis Kanep.
Mäletatavasti esines Kanep kaks aastat tagasi oma esimesel maleolümpial suurepäraselt, täites muuseas ka oma esimese suurmeistri normi. Oleme suhteliselt palju koos malet uurinud ja võin kinnitada, et potentsiaali temas on. Et edasine maleline elu lihtsam oleks, peaks muidugi lähimal ajal saavutama suurmeistri nimetuse.
Kanepi puhul pole see kindlasti ebareaalne eesmärk. Normide täitmiseks on vaja häid turniire. Maleolümpia sobib selles suhtes muidugi ideaalselt.
Ka koondise kaks viimast liiget, kuuekordne Eesti meister Olav Sepp ja Tarvo Seeman on kogemustega mängijad, kes on võimelised võistkonda tõhusalt toetama ning kellel on veel kindlasti säilinud malelised ambitsioonid.
Kokkuvõttes võib öelda, et maleolümpiale on sõitmas ühtne meeskond, kellel hea puhtmaleline valmisolek ja sellistel turniiridel vajaliku mõningase õnne korral on meeskonnal head väljavaated.
Niisiis seisavad Eesti males ees väga huvitavad sündmused nii malelaual kui ka väljaspool seda. Vaatame, mis sellest kõigest välja tuleb.