Tallinnas toimusid 26.-28. oktoobrini Eesti noorte võistkondlikud meistrivõistlused. Osales üheksa viieliikmelist võistkonda (neli noormeest + üks neiu), mängiti viis vooru ðveistsi süsteemis.
Võitis Tallinna Maleakadeemia Vabaettur I võistkond 22,5 punktiga 25st. Võistkonda kuulusid Ilja Vovk, Oleg Ðelajev, Kristjan Sarapik, Ivan Zubarev, Jekaterina Jermolina ja Ivan Moltðanov. Hõbedale tuli 15 punktiga Tallinna Spordiklubi Reval-Sport koosseisus Sander Kukk, Uku Valner, Kaarel Nestor, Madis Nahkur, Triin Narva ja Ann Narva.
Võrdselt 12,5 punkti kogusid Tartu Akadeemiline Maleselts, Tallinna Maleakadeemia Vabaettur II võistkond ja Maleklubi Ðahh & Garde II. Kuna kolmandat kohta jaganud võistkondadel olid kõik lisanäitajad võrdsed, siis anti välja koguni kolm pronksmedalit.
Normaalseks sellist olukorda igal juhul pidada ei saa, kas tegu võis olla järjekordselt puudulikult koostatud juhendiga? Juhendite kehvast koostamisest kirjutasin pikkemalt eelmise nädala Eesti Spordilehe malenurgas.
Turniir toimus kahjuks paaritu arvu võistkondade osavõtu, sest algselt kümnenda võistkonnana kaasa mängida lubanud Eesti Maleliiduga sageli tülitsev ja kohutki käiv Kohtla-Järve spordiklubi Diagonaal teatas viimasel hetkel oma loobumisotsusest. Eelnevalt oli SK Diagonaal palunud eriluba osalemiseks, seega äärmiselt inetu käitumine Ida-Virumaa klubi poolt.
Kuid inetuid intsidente juhtus turniiril teisigi. Viimases, viiendas voorus leidis väga kummaline intsident aset partiis Ivo Adermann (Rocca al Mare SK I) – Georgi Mahmurov (MK Ðahh & Garde II). Mängiti 3. laual, olgu siinkohal esitatud ka partii.
Ivo Adermann – Georgi Mahmurov (5. voor)
1.e4 e5 2.Rf3 Rc6 3.d4 exd4 4.Rxd4 Oc5 5.Oe3 Lf6 6.c3 Rge7 7.Ld2 O-O 8.Rb5 Od6 9.Rxd6 cxd6 10.Ra3 Le6 11.f3 d5 12.Rb5 Vb8 13.Rc7 Lg6 14.Rxd5 b6 15.O-O-O Vd8 16.Rxe7+ Rxe7 17.Ld6 Lxd6 18.Vxd6 Ob7 19.Oc4 Vbc8 20.Og5 Kf8 21.Ob3 f6 22.Oxf6 gxf6 23.Vxf6+ Ke8 24.Of7+ Kf8 25.Od5+ Kg7 26.Vf7+ Kg6 27.Vxe7 Oa6 28.Vd1 Ob5 29.Kc2 Vh8 30.b3 Vcf8 31.c4 Kf6 32.Vf7+ Vxf7 33.Oxf7 Kxf7 34.cxb5 Ke6 35.f4 Vc8+ 36.Kb2 Vg8 37.g3 Vc8 38.e5 Vc5 39.Vd6+ Ke7 40.a4 Vc8 41.Vh6 Vh8 42.Kc3 Kf7 43.Kd3 Kg7 44.Vd6 Vd8 45.e6 Kf6 46.exd7+ Ke7 47.Vd5 0:1.
Kes käigud läbi tõsta viitsis, võis veenduda, et valge omas selget paremust partii algusest peale, lõppseisus võiks aga must rahumeeli alistuda. Ei, tegemist ei ole trükiveaga – must võitis tõepoolest. Mis siis ikkagi juhtus, miks must partii võitis?
Nimelt juhtus nii, et kuskil 40. käigu kandis hakkas Adermannil taskus vibreerima mobiiltelefon (see ei helisenud, vaid vibreeris vaikselt). Adermann lahkus mängusaalist oma käigu ajal ja rääkis telefoniga vajaliku jutu ära. Laua taha naastes sai ta teada, et vastane on käinud peakohtunikuna tegutsenud Aare Võsule kaebamas, et Adermann käis telefoniga rääkimas. Maleturniiril võib mobiilihelin teatavasti viia kaotuseni, kuriooseim lugu selles vallas juhtus mõne aasta eest tollase maailmameistri, ukrainlase Ruslan Ponomarjoviga, kellele märgiti Euroopa meeskondlikel meistrivõistlustel tabelisse kaotus, sest mängu ajal helises tema mobiiltelefon. Tol ajaloolisel päeval oli Ponomarjovi 20. sünnipäev ja helistaja tahtis talle õnne soovida.
Mobiiltelefoni kasutamise keeluga püütakse vähendada riski, et maletaja mängu ajal konsulteeriks treeneri või mõnda maleprogrammi/andmebaasi kasutava sõbraga. Antud partii puhul sellist riski aga kindlasti ei olnud, mäng oli sisuliselt tehtud, must võinuks vabalt alistuda.
Igal juhul võttis kohtunik vastu otsuse, et Adermanni tuleb juhtunu eest karistada st tema kellal vähendati mõtlemisaega. Tundub normaalne otsus – kohtunik võib määrata karistuse vastavalt oma äranägemise järgi, üks võimalik karistus ongi just mõtlemisaja vähendamine. Küll ei ole aga normaalne see, kui kohtunik oma otsust hiljem muudab, kuid just nii paraku läks.
Partiis tehti veel umbes kolm kuni viis käiku ja siis leidis peakohtunikuna tegutsenud Võsu, et eelnev karistus on vaja ära muuta ning otsustas partii lõpetada, märkis tabelisse mustale võidu.
Ei tundu loogiline. Esiteks pole kohtunikul sobilik oma otsuseid muuta, see näitab, et kohtunik ei ole kuigi pädev otsustaja. Teiseks pole aga kindlasti mitte õiglane kuulutada partii lõppenuks musta võiduga. Otsuse muutmise korral olnuks ehk otstarbekam märkida mõlemale osapoolele tabelisse null (selleks on kohtunikul õigus olemas), sest seisu objektiivselt hinnates või veel parem, kogu partii käiku vaadates, võib veenduda musta olukorra lootusetuses. Igal juhul on taunitav, kui sellised intsidendid leiavad aset juba noorteturniiridel, pole ehk liig märkida, et mõlemad mängijad on alles 13-aastased.