Pärast seda, kui Eesti malemeeskond oli teinud eduka debüüdi kuuendatel maleolümpiamängudel Poola pealinnas Varssavis 1935. aastal, saadi juba aasta pärast kutse osaleda niinimetatud vaheolümpial Hitleri diktatuuri all sõjaks valmistuval Saksamaal.
Müncheni vaheolümpiat ei tunnusta Rahvusvaheline Maleliit (FIDE) ametliku maleolümpiana. Hitleri-Saksamaa oli selleks hetkeks juba FIDEst välja arvatud, kuid Saksamaa Maleliit tahtis tähistada Müncheni maleklubi sajandat aastapäeva ja demonstreerida Saksamaa võimsust ning sel eesmärgil võistlus korraldatigi. Vahetult enne maleolümpia algust olid Saksamaa pealinnas Berliinis lõpule jõudnud XI suveolümpiamängud.
Suurejooneline ettevõtmine
FIDE jättis iga riigi otsustada, kas ta osaleb võistlusel või mitte. Korraldajad suurendasid traditsiooniks saanud meeskondade isikkoosseisu poole võrra. Seniste neljaliikmeliste koondiste asemel olid võistlustules kaheksaliikmelised koondised (lisaks oli lubatud kaks varumängijat).
Et Müncheni vaheolümpia näol saab olema tegu tõeliselt suurejoonelise ettevõtmisega, selles võis Eesti malehuviline veenduda ajakirja ´Eesti Male¡ number 2/1936 vahendusel: ´Maleolümpiaad, milline pidi algama siin 16. aug., lükatakse võibolla veidi edasi Nottinghami suurturniiriga ajaliselt ühtesattumise vältimiseks. Kogu Saksa maletajaskond on praegu kibedasti ametis olümpiaadile valmistumisega. Tänavu jäävad Saksas seetõttu ära isegi ringkonnaturniirid, Saksa meisterturniir jne., hoolitsetakse ainult olümpiameeskonna õiglasest valikust, milleks korraldatakse suvel rahvusvahelise koosseisuga olümpiaeelturniire.¡
Raha turniiri korraldamise juures eriti ei loetud, ´Eesti Male¡ number 2/1936 jätkab: ´Olümpiaadi enese korralduse eest hoolitseb Suursaksa Maleliit koos Müncheni linnaga. Viimane annetas olümpiaadist osavõtjate sõidu- ja ülalpeokulude ja muude olümpiaadiga ühenduses olevate väljaminekute katteks 200 000 RM suuruse summa. Mida osavõtjaile ja päälvaatajaile olümpiapartiide ja teiste samal ajal aset leidvate kongresside kõrval veel pakutakse, nähtub järgnevast Suursaksa Maleliidu teatest: ´Tulevärk maleviguritega, malelised ratsutamismängud, massiline elavate malenditega partii, sõjamale 64 hiigelruudul Therese aasal, milleks kutsutakse kohale ka Reichswehr; pääle selle pidulik etendus Prinzregenten teatris. Müncheni linn olümpiaadi alul tervitab külalisi raekojas, valitsus võtab, samuti nagu talimängudel Ga-Paÿs, võistlejad vastu Saksa Muuseumis ja annab igale üle aukingi. Üks päev teisest võistlusnädalast pühendatakse Müncheni maleklubi 100-a. juubelipidustusile. Lõpuks korraldatakse sagedaste Müncheni linna külastuste kõrval veel väljasõite järvedele ja lossidesse ning mägedesse.¡¡
Sama ajakirjanumbri vahendusel saame veenduda ka selles, et kui mitmele eelmisele maleolümpiale jäi Eesti meeskonnal rahaliste probleemide tõttu sõitmata, siis seekord registreeriti end osavõtuks juba varakult: ´Kutsed olümpiaadist osavõtuks saadeti 30 rahvusele. Senini on nõusolu avaldanud Ungari, Taani, Rootsi, Rumeenia, Itaalia, Austria, Norra, Bulgaaria ja Eesti. Meeskonnad koosnevad 8 mängijast + 2 reservi. Eesti 10 olümpiakandidaadi valik peaks meie arvates toimuma järgmise 13 hulgast: Friedemann, Keres, Kibbermann, Laht, Laurentius, Lorup, Raud, Schmidt, Sepp, Tðernov, Türn, Uulberg ja Villard.¡
´Eesti Male¡ number 4/1936 kirjutas Eesti meeskonna komplekteerimise kohta järgmist: ´Maleliidu juhatus koostas Eesti olümpia meeskonna koosseisu ühes tugevuse järjekorraga. Meeskonda kuuluvad: P. Keres, P. Schmidt, I. Raud, G. Friedemann, V. Uulberg, J. Türn, F. Kibbermann, F. Villard, L. Laurentius ja L. Sepp. Arvatavasti võetakse tugevuse järjekorras veel ette väikesi muudatusi.¡
Eesti lõpetas kümnendana
Müncheni vaheolümpiale saabus kohale 21 meeskonda (eelregistreerinuist loobus vaid Hispaania) kokku 208 mängijaga (koos varumeestega). Olümpiaturniiril mängiti 1680 partiid. Paraku jäid kõrvale mitmed tippmängijad, kes võistlesid samal ajal Nottinghami suurturniiril. Nendeks olid Jose Raul Capablanca, Mihhail Botvinnik, Max Euwe, Reuben Fine, Samuel Reshevsky, Aleksander Aljehhin, Emanuel Lasker, Salo Flohr, Milan Vidmar, Jefim Bogoljubov, Savielly Tartakower ning lisaks mõned väiksema kaliibri tähed. Esikoha saavutas Ungari 110,5 punktiga 160st, järgnesid Poola 108, Saksamaa 106,5, Jugoslaavia 104,5, Tðehhoslovakkia 104 ja Läti 96,5 punktiga. Eesti edenes võrreldes aasta varem peetud Varssavi maleolümpiaga ühe koha võrra ja lõpetas kümnendana ning seda vaatamata asjaolule, et mängiti ilma haigestunud Paul Schmidtita. Turniiri boikoteeris USA ja ainsa riigina väljaspool Euroopat oli kohal Brasiilia, kes lõpetas 16. kohaga. Eesti lugejaile andis põhjaliku ülevaate turniirist ´Eesti Male¡ number 6-7/1936. Muu hulgas sai eestikeelsest maleajakirjast lugeda järgmist:
´Eesti meeskonna esinemisega võib jääda täiesti rahule ja jääda ootama parimate lootustega Stockholmi 1937. a. olümpiat. Müncheni suurejoonelise maleolümpia korraldamisega tulid sakslased toime hästi, arvestades raskustega, mis tekivad säärase laiaulatusliku ja kiiretempolise võistluse juures. Osavõtjaile pakutavad mitmesugused etendused (olümpia tulevärk, elav male, väljasõit mägedesse jne.) ja vastuvõtud Müncheni linna- ja Saksa riigivalitsuselt olid mõnusaks vahelduseks igapäisele raskele turniirmängule. Parimaid muljeid jättis ka olümpia lõpul korraldatud võitjate austamine, kus anti üle igale võitja meeskonna liikmele kuldmedal, teisele kohale tulnuile hõbe- ja kolmandale pronksmedal. Ülejäänud meeskonnale anti mälestuseks igale suur ratsu kuju, päälisega: ´Schacholympia München 1936¡.¡ Absoluutselt parima võiduprotsendi (86,8%) saavutas sensatsiooniliselt vaid 16-aastane Laszlo Szabo (Ungari, 5. laud) kogudes 16,5 punkti 19st. Järgnesid Borislav Kostic (Jugoslaavia, 6. laud) 16 punktiga 19st ja Miguel Najdorf (Poola, 2. laud) 16 punktiga 20st.
Esimesel laual domineeris Eesti esinumber Paul Keres, kes kogus 15,5 punkti 20st ehk 77,5%. Järgnesid Vasja Pirc (Jugoslaavia) 12 punktiga 17st ja Gideon Stahlberg (Rootsi) 11,5 punktiga 17st.