Järjekorras seitsmes ametlik maleolümpia toimus Rootsi pealinnas Stockholmis 1937. aastal ja taas oli osalevate riikide nimekirjas ka Eesti. Seekord mängiti koosseisus Paul Keres, Paul Schmidt, Ilmar Raud, Johannes Türn ja varus Gunnar Friedemann.
Osavõtvate meeskondade arv oli võrreldes eelmise maleolümpiaga veidi langenud, kaasa tegi 19 riiki. Esmakordselt puudus maleolümpialt Prantsusmaa. Väljaspool Euroopat kohale saabunud riigid esinesid suurepäraselt: USA jätkas oma võidukat seeriat ja Argentina lõpetas tubli 3.-4. koha jagamisega. Eesti jagas lõpuks koos Leeduga 7.-8. kohta.
USA jätkas võidulainel
Eestlaste parimana kogus Paul Keres 11 punkti 15st, hästi esinesid ka Ilmar Raud ja Gunnar Friedemann. Paul Schmidtilt ja Johannes Türnilt ootas meeskond aga palju enamat, sest sellisel juhul oleks olnud võimalik konkureerida juba esimestele kohtadele. Selle unistuse täitumine võttis veel veidi aega.
Hollandi eest mängis valitsev maailmameister Max Euwe. Lisaks temale olid tippudest kohal Isaac Kashdan (USA), Frank James Marshall (USA), Andre Lilienthal (Ungari), Laszlo Szabo (Ungari), Savielly Tartakower (Poola), Miguel Najdorf (Poola), Salo Flohr (Tðehhoslovakkia), Paul Keres (Eesti) jpt maailmakuulsad maletajad.
Ootamatult kehvalt esines varasematel maleolümpiatel hästi mänginud korraldajamaa Rootsi. Kui tavaliselt esineb korraldajariik väga hästi, siis rootslased pidid kodus leppima vaid tagasihoidliku 10. kohaga.
Suurfavoriidiks loeti tiitlikaitjat USAd. Stardis läks juhtima küll Poola, kuid turniiri keskpaigas hõivasid ameeriklased juba enne turniiri neile pakutud liidrikoha ja lõpetasidki lõpuks olümpiavõitjatena.
Lõppjärjestus: 1. USA (Samuel Reshevsky, Reuben Fine, Isaac Kashdan, Frank James Marshall, Israel Albert Horowitz) 54,5 punkti 72st, 2. Ungari (Andor Lilienthal, Laszlo Szabo, Endre Steiner, Kornel Havasi, Arpad Vajda) 48,5, 3.-4. Poola (Savielly Tartakower, Miguel Najdorf, Paulin Frydman, Izaak Appel, Teodor Regedzinski) ja Argentina (Luis Roberto Piazzini, Jacobo Bolbochan, Roberto Grau, Carlos Enrique Guimard, Isaias Pleci) 47.
Laudade järjekorras olid parimad Salo Flohr (Tðehhoslovakkia) 12,5 punktiga 16st, Reuben Fine (USA) 11,5 punktiga 15st, Isaac Kashdan (USA) 14 punktiga 16st, Gösta Danielsson (Rootsi) 14 punktiga 18st ja Israel Albert Horowitz (USA) 13 punktiga 15st. Absoluutselt parima võiduprotsendi (87,5%) saavutas Kashdan.
Hästi mängisid mitmed noored tulevikulootused. Meie Keres, ungarlane Szabo, argentiinlased Guimard ja Pleci, aga ka Soome esindaja Kaarle Ojanen, kes kõik kogusid tublisti üle poolte punktidest.
Individuaalselt saavutas eestlastest Keres esimesel laual 2. koha, Schmidt teisel laual 11. koha, Raud jagas kolmandal laual 5.-6. kohta, Türn pidi neljandal laual leppima 16. kohaga ja varumees Friedemann lõpetas 6.-7. koha jagamisega.
Raadiokõne, mis jõudis ka ajakirja veergudele
´Eesti Male¡ number 7-8/1937 tõi ära Johannes Türni raadiokõne (24.08.1937) Stockholmi maleolümpiast, mis algas lühikese ülevaatega toimunust: ´Stockholmi maleolümpia – käesoleva aasta suurim maleüritus – on lõppenud. 14 päeva hommikust õhtuni mõningate vabaaegadega istusid kõigi maade parimad maletajad rüütellikus võitluses teineteise vastas ja võistlesid 64-ruudulisel väljakul oma rahva auks.¡
Edasi polnud Türn kitsi korraldajate kiitmisel, ta jätkas: ´Suure hulga võistlejate vastuvõtuks ja ülalpidamiseks polnud Rootsi Maleliit kulusid kartnud. Eesti malemeeskond elas puhtas ja rahulikus ´Serena¡ hotellis võistluskoha ligidal. Kõigile maleolümpialastele serveeriti hommikueine ja lõunaeine hotell ´Berzelli¡ terassil, kõrge maja katusel, kust oli ilus vaade linnale. Heitlused ruudulisel väljal toimusid luksusliku Grand Hotel Royali talveaias, mis meenutab keskaegset Veneetsiat. Nii nagu rootslased olid head peremehed oma külalistele – nii nad olid ka head võistlus-korraldajad. Võistlus toimus, nagu öeldud – huvitavas ümbruses rahvuslipukestega kaunistatud laudadel. Iga tulemus kohe pärast partii lõppu ilmus nähtavale arvukail maitsekalt valmistatud tabeleil.¡
Edasi kirjeldas Türn, millised tulemused andis lõppenud maleolümpia: ´Ootuste kohaselt tuli Ameerika Ühendriikide meeskond ülekaalukalt esimeseks ja jänkide esindajad viisid suure ja hinnalise Hamilton-Russeli kuldkarika Suure Lombi taha, kuid mitte jäädavalt, sest see karikas on igavesti rändav. Võitja saab teda silmaga näha ja käega katsuda, kuid peab ta järgmisele olümpiale kaasa võtma ja järgmisele võitjale üle andma. Tugevad malemehed on ameeriklased ja võib-olla mõtlevad nad: ´Mis sellest, et karikas on rändav, me võidame ta igal olümpial – siis ta on nagu meie oma. Olemegi juba mitu korda järjest võitnud.¡¡
Türn ei unustanud andmast kommentaari ka Eesti meeskonna etteastele: ´Eesti meeskonna tulemus Stockholmi maleolümpial? Eesti meeskond saavutas Leeduga võrdse arvu punkte – 41,5. Et Leedu aga meid omavahelises matðis peksis, siis ametlikult loeti Leedu 7-nda ja Eesti 8-nda koha omanikeks. Kas on see tulemus rahuldav? On küll, kui võtta just meeskonna tulemus, mitte üksikute meeskonna liikmete tulemused, milles esineb ka mitterahuldavaid tulemusi.
Meeskonna tulemus on rahuldav, sest äsjamöödunud olümpiaga on Eesti jällegi edutabelis kõrgemale tõusnud. Eesti saavutas 1935. a – oma esimesel – Varssavi olümpial 11. koha 20-ne meeskonna hulgast, möödunud aastal Münchenis 10. koha 21 võistleva maa hulgast ja nüüd 8. koha 19-ne võistleva maa hulgast. Kuigi mitte kiiresti, Eesti tõuseb ka male alal tippsaavutuste poole, nii nagu ta on juba tõusnud laskmises ja mõne teise spordi alal. Olen kuulnud ütelusi, et ei võigi nõuda, et noor riik, kus on vaid 1 miljon elanikku, ületaks näiteks male alal suurriigid. Pealegi on hea vähehaaval tõusta, sest siis jääb veel ruumi tõusmiseks.¡ Seejärel rääkis Türn mõnda noore Kerese mängustiilist: ´Individuaalselt Keres tõestas, et ta on täisväärtuslik maailmaklassi mängija. Esimesel laual ta saavutas 73,3%, olles ees saavutuselt maailmameister Euwest, Lilienthalist ja tunduvalt ees kuulsast Reshevskyst, Petrovist ja Mikenasest, olles pealegi kõige noorem mainitud kuulsuseist. Praegu Keres mängib jõulist ilumalet. Tema partiisid järele mängida on nauding asjatundjale. Ta ei ole mänguviisi seadnud punktide hankimisele, nagu maailmameistrikandidaat Flohr, kes tugevate vastu mängib viigile ja nõrgemate vastu võidule, ja kes ütles: ´Miks pean ma vastast tapma, las ta tapab ise enese.¡ See on parim iseloomustus tema varitsemismängule.¡
Oma raadiokõne lõpuosas tõi Türn välja veel ühe huvitava statistilise näitaja: ´Veel Eesti meeskonna tõusust maleolümpiatel: Varssavis Eestil jäi veidi puudu 50%-st, Münchenis 56,2% ja Stockholmis 57,6%.¡