17. aprillil 1932. aastal nägi pealkirja "Eesti Maleilm" all ilmavalgust esimene eestikeelne maleajakiri. Kogu ettevõtmise taga seisis üks mees – Martin Villemson (02.11.1897-22.06.1933). Ta kirjutas ise valmis artiklid, korrigeeris need ning seejärel ladus, trükkis ja levitas.
Ajakirja ilmumine lakkas ühes Villemsoni surmaga. Kolm aastat hiljem, 1936. aastal hakkas Paul Keres (07.01.1916 Narva – 05.06.1975 Helsingi) välja andma maleajakirja ´Eesti Male¡, mis jätkas oma eelkäija traditsioone, paraku takerdus seegi ettevõtmine seoses II maailmasõjaga. Tänu Kerese nimele ja Eesti Maleliidu toetusele oli aga hilisemat ajakirja oluliselt lihtsam välja anda. Lisaks sellele, et Keres jätkas Villemsoni algatust maleajakirja välja andmise näol, oli Villemsonil ka eriline koht Kerese esimese ideelise mõjustajana ja kirimaleisana. Läbi kirimale ja maleprobleemide koostamise, mida armastas väga ka Villemson, jõudis Keres tavamale juurde ja tõusid peagi maailma üheks juhtivaks suurmeistriks.
Tee male juurde
Martin Villemson sündis Pärnumaal Sauga vallas. Tema sulasest isa suri varakult. Poiss läks juba seitsmeselt karja ja 14-aastasena siirdus Pärnusse ametit õppima. Algselt oli paar aastat tegev pagari õpipoisina ning seejärel töötas poesellina. Tema ühiskondlik aktiivsus avaldus vaid kohaliku pritsimeeste seltsi tegevusest osavõtu näol. 1920ndate aastate alguses nägi juhuslikult kuskil ajalehes maleülesannet ja sealtpeale seisis male tema elus auväärsel kohal.
Villemson hakkas koostama maleülesandeid ning saavutas kiiresti küllaltki hea taseme ja rahvusvahelise tunnustuse. Alates 1920ndate aastate keskpaigast kuni oma elupäevade lõpuni avaldati tema ülesandeid paljude maade ajakirjanduses: Eestis, Rootsis, Saksamaal, Hollandis, Inglismaal ja mujal. Kokku koostas Villemson üle saja maleülesande.
Umbes 1930. aastal avastas Villemson kirimale. 1930.-1932. aastani väldanud Saksamaa maleajakirja ´Deutsche Schachzeitung¡ esimesel rahvusvahelisel kiriturniiril saavutas ta 26 osavõtja hulgas hinnatava 5. koha kogudes 18,5 punkti 25st võimalikust. Toome siinkohal ära Villemsoni efektse võidupartii sellelt turniirilt. Mängiti tol ajal populaarse kuningagambiidi niinimetatud Pärnu varianti, mida tänapäeval valgetele eriti ei soovitaks. Partii näitab küllaltki hästi, kuivõrd algelisel tasemel oli tollal kirimale.
Villemson – Hennemann
1.e4 e5 2.f4 exf4 3.Rc3 Lh4+ 4.Ke2 Oc5 5.d4 Ob4 6.Rf3 Lh5 7.Rd5 Oa5 8.Rxf4 Lb5+ 9.Kf2 Lb6 10.Rd5 Lg6 11.b4 Ob6 12.Oc4 Rf6 13.Ve1 Rxe4+ 14.Kg1 f5 15.Re5 Ld6 16.Of4 Vf8 17.c3 g6 18.Ld3 g5 19.Rf7! Lg6 20.Rf6+ Lxf6 21.Vxe4+ fxe4 22.Lxe4+ Le7 23.Lxe7+ Kxe7 24.Oxg5+ Ke8 25.Ve1++ 1:0.
Villemson mängis üsna edukalt veel mitmel teiselgi kirimaleturniiril ja korraga oli tal mõnikord pooleli koguni üle poolesaja kiripartii. Veel üks partiinäide, seekord ´Deutsche Schachzeitungi¡ kolmandalt rahvusvaheliselt kiriturniirilt.
Villemson – Menke
1.e4 e5 2.f4 exf4 3.Rc3 Lh4+ 4.Ke2 Ob4 5.Rd5 Od6 6.Rf3 Lg4 7.Kf2 Re7 8.Oc4 b5 9.e5 Oc5+ (Must ei julge vastu võtta valge poolt pakutavat kahingut 9...bxc4 10.exd6 Rxd5.) 10.d4 Rxd5 11.Oxd5 Oe7 12.Ve1 (Tänapäeva maletaja võtaks siin kõhklematult vastu pakutava ja jätkaks 12.Oxa8, kuid tollal eelistati materjalivõidule rünnakut ja seda mänguelementi armastas Villemson väga. Nii et oda mängust välja viimine ei tulnud tema puhul eriti arvesse.) 12...O-O 13.Ve4 Oh4+ 14.Kg1 g5 15.h3 Lg3 16.Rxh4 Lxh4 17.Oe3 g4 18.Vxf4 d6 19.Ld3 Kh8 20.Vf6 1:0.
Umbes samaaegselt, kui Villemson alustas kirimalega, asus ta aktiivselt tutvustama malet laiemale üldsusele. Ta toimetas Pärnus kahte malenurka: kohalikes väljaannetes ´Päevaleht¡ ja ´Vaba Maa¡. Malenurkade vahendusel organiseeris ta traditsioonilisi ülesannete lahendamise konkursse, mis leidsid rohket vastukaja.
1932. aastal ilmus ´Esmaspäevas¡ tema kirjutatud üheksast artiklist koosnev lugu ´Teemad ja ideed malepoeesias¡, mille eesmärk oli kompositsioonmale tutvustamine ja populariseerimine. Samal aastal andis Villemson Pärnus välja kaks 12-leheküljelist broðüüri suure rahvusvahelise lahendusvõistluse ülesannetega. Pealkirja all ´¡D.U.R.¡ Suur lahendus-turniir¡ ilmunud broðüüridega soovis Villemson enda sõnade järgi soodustada Eesti maletajate võistlusest osavõttu ja tutvustada neile häid probleeme.
Esimene eestikeelne maleajakiri
Vaatamata niigi suurele malelisele koormusele tundis Villemson endas jõudu isikliku maleajakirja välja andmiseks. Esimene, 1932. aasta jaanuari number jõudis lugejateni alles 17. aprillil, sest ´tehnilised probleemid¡, millega kogu ettevõtmist üksi vedades kokku puutuda tuli, ei võimaldanud maleajakirja tähtajalist valmimist. Veebruari number ilmus 9. juunil, märtsi number 26. augustil, aprilli-mai number 10. novembril ja juuni number alles järgmise aasta 2. jaanuaril. Kokku ilmus seega 1932. aastal viis numbrit (1, 2, 3, 4/5 ja 6).
1933. aastal ilmus vaid üks, jaanuari number – väikese hilinemisega 26. veebruaril. Planeeritud järgmine veebruari-märtsi (2/3) ajakiri oli juba trükivalmis ja toimetaja jõudis mahukast 24-leheküljelisest duubelnumbrist ära trükkida kaheksa lehekülge ehk ühe kolmandiku, siis tuli vahele enneaegne surm.
Teise aastakäigu lävel tutvustas Villemson lugejaid raskustega, mis tulevad ette ajakirja tegemisel ning rääkis tulevikuplaanidest. Oma unistustes lootis ta teisel aastal jõuda saja tellijani – selline püsilugejaskond oleks ajakirja enam-vähem materjaalselt kindlustanud ja võimaldanuks üle minna ladina kirjale. See arv jäi aga kättesaamatuks – tellijaid oli rasketel majandusliku kriisi aastatel vaid 40. Trükitehniliselt oli Villemsonil valida kolme võimaluse vahel: 1) trükkida Saksamaal, 2) trükkida Eestis moodsas trükikojas, 3) trükkida ise, asendades osa trükikuludest enda isikliku tööga. Esimesel kahel juhul tulnuks eksemplari hind 50 senti, kolmandal pea kolmandiku võrra vähem ehk 35 senti. Villemson valis kolmanda variandi.
Maleliselt oli ajakiri üsna heal tasemel. Autor soovis veelgi parandada kvaliteeti, suurendada mahtu, lisada illustratsioone ja fotosid ning võtta kasutusele moodne kirjaviis. Ometi oli see ettevõtmine lõpule määratud, sest üksi (praktiliselt ilma kaastöölisteta) ning kehval tehnilisel baasil korraliku ajakirja välja andmine oli ka Villemsoni sugusele maleentusiastile üliraske.
1933. aasta suvel Villemson suri. Tiisikusepisikud olevat ta juttude järgi saanud ümbrikus koos malekäiguga ungarlaselt Takacsilt, kes samuti seda haigust põdes. Huvitav on märkida, et sama haigust põdes ka hilisem tuntud Eesti maleaktivist, esimese raamatu ´Male Eestis¡ koostaja Heino Hindre. Villemsoni surm lõpetas ´Eesti Maleilma¡ ilmumise. 30. juunil 1933 ilmus ´Vaba Maa¡ Pärnu väljaandes järelhüüd, mille autoriks oli tollal vaid 17-aastane Paul Keres: ´22. juunil 1933 kaotas Pärnu kui ka kogu Eesti maleilm ühe oma energilisemaid ja tugevamaid liikmeid, tuntud probleemkomponisti ja kaugemängija M. Villemsoni. Kadunu kuulsus ei piirdunud ainult Eestiga, vaid ulatus isegi välismaile, mida tõendavad probleemturniiridel ja kaugeturniiridel saavutatud auhinnad.¡ Seejärel loetles Keres üles Villemsoni saavutused ja tõi ära ka ühe tema poolt mängitud kirimalepartii.
Valitud maleprobleemid
Martin Villemson
Päevaleht 1926
II ülemaaline kahekäiguliste ülesannete koostamise konkurss
I auhind
A. Matt 2 käiguga
Martin Villemson
Päevaleht 1927
B. Matt 2 käiguga
Martin Villemson
Päevaleht 1927
III ülemaaline kahekäiguliste ülesannete koostamise konkurss
I auhind
C. Matt 2 käiguga
Martin Villemson
Aachener Anzeiger 1928
I auhind
D. Matt 2 käiguga
Martin Villemson
The Granthan Journal 1929
E. Matt 2 käiguga
Martin Villemson
Alam-Baieri maleliidu konkurss 1929
II auhind
F. Matt 2 käiguga
Martin Villemson
Eesti Maleilm 1932
G. Matt 2 käiguga
Lahendused
A. 1. Of3!; 1...K:e3 2. Of2++.
B. 1. Re4!; 1...b3 2. Rc3++, 1...Re~ 2. Rf6++, 1...K:e4 2. Ob7++. Algseisus järgneb 1...b3 2. c4+ + ja 1...Re~ 2. Ld6++.
C. 1. Rf4!; 1...O:f4 2. d4++, 1...Oe~ 2. Rd3++, 1...K:f4 2. Od6++, 1...Oh~ 2. R:g6++, 1...g5 2. L:g5++.
D. 1. Lf1++.
E. 1. Og1!; 1...Kd6 2. Rc4++. Algseisus järgneb 1...Kd6 2. O:f4++.
F. 1. Rf5++. 1. Oc1? Od4!
G. 1. Ke5++.
Kasutatud kirjandus:
1) ´Eesti Maleilm¡ nr. 1-6 1932 ja nr. 1-2/3 1933,2) ´Kehakultuur¡ nr. 24 1958, nr. 14 1968 ja nr. 12 1983,
3) Eduard Lukk ´Male Eestis¡ (Tallinn 1965, 600 lk, 4000 eks),
4) Valter Heuer ´Meie Keres¡ (Tallinn 1977, 384 lk, 40000 eks).