Featured

Paul Keres kompositsioonmales

Margus Sööt Artiklid 04 Juuli 2006

Tänases malenurgas jätkame Eesti paremate probleemmaletajate ehk maleülesannete ja -etüüdide koostajate tutvustamist. Meenutame, et varasemates malenurkades oleme juba lugejaile tutvustanud kaht XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses tegutsenud tuntumat malekompositsioonide loojat – nendeks meesteks olid Albert Burmeiser ja Orest Jevetski. Nimetatud kaks meest olid Eesti kompositsioonmales niiöelda esimesed pääsukesed.

Seejärel toimus kompositsioonmales teatav elanemine esimese Eesti Vabariigi ajal, 1920ndate aastate lõpul ja 1930ndate aastate hakul tegeles malekompositsioonide loomisega Martin Villemson, kes andis lühikest aega välja ka esimest eestikeelset maleajakirja. Ka sellest mehest oleme juba kirjutanud.

Loogilise jätkuna sobib nüüd teha juttu Eesti läbi aegade tuntuimast maletajast Paul Keresest (07.01.1916 Narva - 05.06.1975 Helsingi). Keres, kes sai maailmakuulsaks eelkõige maletajana, tegeles oma nooruspäevil väga aktiivselt ka kompositsioon- ja kirimalega. Üheks tema innustajaks sel teel oligi eelpool mainitud Martin Villemson. Võib kindlalt väita, et just kompositsioon- ja kirimalega tegelemine aitas Keresel jõuda tippu tavamales.

Kuulus kui igavene teine

Kõigepealt meenutame lühidalt Kerese mängijakarjääri. Esmalt tuleb tõdeda, et Keres on üks läbi aegade tugevam maletaja (kui mitte kõige tugevam), kellel ei õnnestunud tulla maailmameistriks – seetõttu on Kerest hakatud kutsuma ka igaveseks teiseks. Ta oli esimene eestlasest malesuurmeister ja pikka aega üks maailma tugevam mängija, kes püsis tippkonkurentsis kauem kõigist kaasaegseist.

Keres tõusis maailma absoluutsesse tippu 1938. aastal, mil ta võitis Hollandis AVRO turniiri. Ehkki noor eestlane oli tähelepanu äratanud juba paaril varasemal aastal, siis pärast AVRO turniiri võitu ei saanud temast enam keegi mööda vaadata – Keres oli kerkinud peamiseks maailmameistritiitli pretendendiks. Ta sai õiguse matðiks maailmameister Aleksander Aljehhiniga, paraku jäi see heitlus aga toimumata. Pärast Aljehhini surma 1946. aastal jäi maletroon vabaks ja uue tðempioni leidmiseks korraldati 1948. aastal Haagi-Moskva viie osalejaga MM-turniir, kus mängis kaasa ka Keres. Kahjuks tuli eestlasel leppida kolmanda-neljanda koha jagamisega, suhteliselt tagasihoidlikku resultaati on põhjendatud sõja-aastate järelmõjuga ja/või võimude ebasoosinguga.

Pärast seda osales Keres veel mitmel korral MM-tsüklis, kuid jäi koguni neljal järjestikusel korral (1953, 1956, 1959 ja 1962) esimese või esimese-teisena ilma õigusest matðiks maailmameistri tiitlile.

Kolmel korral (1947, 1950 ja 1951) tuli Keres toonase tugevaima maleriigi, NSV Liidu meistriks. Kuuel korral (1935, 1936, 1942, 1943, 1945 ja 1953) krooniti Keres Eesti meistriks, neid tiitleid võinuks ta oluliselt rohkem võita, kuid maailmas olid tähtsamad tegemised.

Keres mängis kaasa ka rohketel maleolümpiamängudel: ta juhtis iseseisva Eesti koondist 1935. aastal Varssavis, 1936. aastal vaheolümpial Münchenis, 1937. aastal Stockholmis ja 1939. aastal Buenos Aireses. Eriti hästi läks Eesti koondisel just Argentina pealinnas, kust naasti koju pronksmedalitega. Paraku algas samal 1939. aastal ka II maailmasõda, mis tõi kaasa Eesti okupeerimise pikkadeks aastakümneteks. Nii tuli Keresel edaspidi esindada maleolümpial NSV Liidu koondist, nimetatud suurriigi koosseisus tuli eestlane seitsmekordseks maleolümpia võitjaks aastail 1952-1964.

Esimene ülesanne ilmus 1929. aastal

Kerese esimene maleülesanne avaldati ´Päevalehes¡ 1929. aasta novembris – tulevane malesuurmeister oli siis vaid 13-aastane. Nimetatud ülesanne jätab väga hea mulje, eriti kui arvestada koostaja vanust – kahekäigulise mati leidmine ei olegi kuigi lihtne, sihile viib vaid efektne avakäik.

Tegelikult oli Keres oma katsetusi kompositsioonmale vallas saatnud Eesti ajakirjandusele avaldamiseks juba varem. Nimelt tõi 1927. aastal post ajalehe ´Esmaspäev¡ malenurga aadressile kirja Pärnust, mida maleaktivist August Raudvere meenutas raamatus ´Male Eestis¡ järgmiselt: ´11-aastane kaastööline saatis meile katsetuse probleemmale vallast. Aga trükki see ei läinud, oli vigane.¡ Kirja autoriks oli märgitud Paul Keres.

Pärast esimese ülesande ilmumist 1929. aastal ei olnud noorest kompositsionistist umbes poolteist aastat selles valdkonnas midagi kuulda, kuid 1931. aasta keskpaigast alates hakkas Kerese loomingut ilmuma väga mitmetes väljaannetes. Tema maleprobleeme avaldati Soomes, Rootsis, Saksamaal, Belgias, Inglismaal, Itaalias, Hispaanias, Austrias ja mujal maailmas, rääkimata siis kõikvõimalikest erinevatest Eesti meediaväljaannetest. Kerese maleprobleeme ilmus tollal pea kõigis Euroopa maleajakirjades.

1930ndail aastail ilmus Kereselt väga rohkelt ülesandeid ja etüüde, viljakas loomeperiood oli ka veel 1940ndail aastail. Siiski jäi kompositsioonmale Kerese puhul selgelt tahaplaanile pärast seda, kui ta alustas rahvusvahelist maletaja karjääri 1935. aastal.

Kokku koostas Keres umbes 180 ülesannet ja 30 etüüdi (´Spordilehe¡ andmed jaanuar 1960 ja jaanuar 1981). Kuna väga paljud neist ilmusid aga ajal, mil Keresel oli vanust veel alla 20 eluaasta, siis pole ka mingi ime, et mitmedki neist on vigased, evivad lisalahendusi. Arvutite abil ju tol ajal veel ülesandeid ja etüüde kontrollida ei saanud.

Kerese loomingust on avaldatud ka raamat, 1999. aastal ilmus II maailmasõja ajal Rootsi elama asunud eestlase Aleksander Hildebrandi sulest saksa-inglise keelne kogumik ´Paul Keres. Der Komponist / The Composer¡. Teosesse on koondatud 110 Kerese ülesannet ja etüüdi. Hildebrand kirjutab nimetatud kogumiku eessõnas muu hulgas seda, et ta ei tea ühtki teist malesuurmeistrit, kes oleks loonud nii palju maleprobleeme kui Keres.

Paul Keres
Päevaleht, 1929

A. Matt 2 käiguga