Tallinnas toimunud iga-aastase spordiselts Kalev korraldatava Paul Kerese mälestusturniiri tuntuim osavõtja oli eksmaailmameister Anatoli Karpov.
Maleajalukku läheb Karpov kui maailmameister, kes selle tiitli sai tiitlimatshita- ameeriklane Robert Fischer loobus mängimast. Sellele vaatamata võib Karpovit pidada üheks "õigemaks" meistriks üldse- vähesed maailmameistrid on oma kaasaegsetest nii üle olnud, kui Karpov aastatel 1975-1985. Turniirivõidud järjest tulid, Karpovi mõni üksik kaotus oli suursündmus. "Nagu puid lõhuks"- nagu tabavalt kirjutas tollane populaarne malekommentaator Valter Heuer.
Ning kui tiitli sai Karpov mänguta, siis oma ta juba niisama lihtsalt käest ei andnud. Viis vihast matshi, kokku 144 partiid mängisid Karpov ja uus tulija, Garri Kasparov, enne kui Karpov lõpuks noorema mehe paremust pidi tunnistama. Ega partiide üldskoorgi väga palju Karpovi kahjuks jäänud- 71:73, otsustavates partiides jäi tal ehk puudu sportlikkust õnnest ja nahaalsusest.
Praeguseks viiekümne kolme aastane ja ELO reitingus maailmas 24. kohale langenud Karpov kõige kõrgemal tasemel enam ei võistle. Õigemini, peale malet on tal palju muudki huvitavat teha. Ta on Vene riigiduuma esimehe nõunik ja UNICEF-i saadik Ida-Euroopa riikides. Tallinnas kohtus Karpov ka Eesti poliitikutega, arutamaks Läänemere ökoloogiaprobleeme. Tasapisi on ta kanda kinnitamas ka äris, näiteks lõppenud Venemaa meistrivõistlustel anti esikoha saanud Garri Kasparovile üle väärtuslik auhind- mammutkihvadest malendid, mis valmistatud "Anatoli Karpovi Masterskajas". Ning nagu paljud edukad inimesed, ei ole ta andekas vaid ühel alal, Venemaa meistriks on Karpov tulnud näiteks sealses populaarses kaardimängus Turakas. Piinliku seiga oma elust- omaaegsete NLKP võimumeste soosiku ja kommunismi ideoloogia innuka lipukandja rolli on ta osavalt ära unustada osanud.
Malet Karpov unustanud ei ole, tihti esineb ta aukülalisena kommertsturniiridel. Tema osavõtt Paul Kerese mälestusturniirist oli postuumne austusavaldus meie male suurkujule, kena kingitus Eesti maletajaskonnale. Vaevalt kümnekonna aasta pärast mäletatakse, et 2005 aastal turniiri võitis Hispaaniat esindav Aleksei Shirov. Pigem ikka seda, et sel aastal oli osavõtjate seas kaheteiskümnes maailmameister- Anatoli Karpov.
Partii Karpovi hiilgeaastatest. Oma mängustiili kohta on ta ise öelnud, et tal ei ole midagi kombinatsioonilises stiilis võitmise vastu. Siiski tunneb ta hoopis suuremat naudingut vastase vaiksest ärasurumisest. Karpovi avangurepertuaar oli oma aja kohta täiuslik, tihti ei saanud maailma parimadki mängijad tema vastu teha partii jooksul ühtegi aktiivset käiku!
Anatoli Karpov- Boriss Spasski, Montreal, 1979
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rf3 d5 4. Rc3 Oe7 5. Of4 O-O 6. e3 c5 7. d:c5 Rc6 8. Lc2 La5 9. a3 O:c5 10. Vd1 Oe7 11. Rd2 Od7 12. Oe2 Vfc8 13. O-O Ld8 14. c:d5 e:d5 15. Rf3 h6 16. Re5 (avangust on valge väljunud minimaalse paremusega. Valge ülesanne on nüüd vahetada ratsud, mille järel mustal isoleeritud etturit d5 üha raskem kaitsta on) 16. .. Oe6 17. R:c6! V:c6 18. Of3 Lb6 19. Oe5 Re4 20. Le2 R:c3 21. O:c3 Vd8 22. Vd3 Vcd6 23. Vfd1 V6d7 24. V1d2 Lb5 25. Ld1 b6 26. g3 Of8 27. Og2 Oe7 28. Lh5! (nüüd, kõik musta vigurid on hõivatud etturi d5 kaitsmisega, otsustab rünnak kuningatiival) 28. .. a6 29. h3 Lc6 30. Kh2 a5 31. f4! f6 32. Ld1 Lb5 33. g4 g5 34. Kh1 Lc6 35. f5 Of7 36. e4! Kg7 37. e:d5 Lc7 38. Ve2 b5 39. V:e7! V:e7 40. d6 Lc4 41. b3 ning must alistus. Tõeline õpikupartii.