Viigiliselt lõppenud maailmameister Vladimir Kramniku ja väljakutsuja Peter Leko maailmameistrimatš Šveitsi väikelinnas Brissagos oli tegelikult Kramniku võit, sest viik säilitas talle maailmameistritiitli.

Hispaanias Mallorcal toimub 14.-31. oktoobrini 36. maleolümpia, mängitakse luksusliku Gran Casino ruumides. Lehe trükkimineku hetkeks oli olümpial peetud kümme vooru, eile õhtul mängiti üheteistkümnes voor.

Esimese kümne vooru tulemustest saab lugeja ülevaate käesoleva lehekülje allosas toodud tabelite abil. Malenurgas keskendume eestlaste partiidele. Kokku mängitakse olümpial 14 vooru ajakontrolliga poolteist tundi partii lõpuni kummalegi vastasele, millele iga käigu sooritamise järel lisandub 30 sekundit.

Šveitsis Brissagos toimus 25. septembrist kuni 18. oktoobrini klassikalise male MM-matš tiitlikaitsja, venelase Vladimir Kramniku ja ungarlase Peter Leko vahel. Matš algas intrigeerivalt, sest juba avapartii tõi resultatiivse tulemuse. Leko ei teadnud, kas ta tahab avapartiis valgetega võita või oleks parem rahulduda viigiga. Seisus, kus valgel oli lipp musta vankri ja viguri vastu, jätkas Leko ebatäpselt ja ei leidnud õiget plaani.

Eelmise nädala Eesti Spordilehe vaateküljel mõtiskleti kolme populaarse pallimängu: jalg-, korv- ja võrkpalli hetkeseisu üle. Seda seoses peatreenerite puudumise või vahetumisega. Tänases vaateloos tahaks anda lühikese ülevaate meie male hetkeseisust, sest juba homme avatakse Hispaanias Mallorcal 36. maleolümpia.

Male oli möödunud sajandil eestlastele üks enim kuulsust toonud spordiala. Asjata ei valitud Paul Kerest eelmise sajandi suurkuju valimistel sportlaseks number üks. Tahapoole jäid mitmed olümpiavõitjad.

Maleolümpiatel jäi Kerese kontosse üks eriti hinnaline pronks, 1939. aastal osales Argentina pealinnas Buenos Aireses Eesti veel iseseisva riigina. Meie meeskonna võimalusi hinnati kõrgelt juba enne turniiri algust, pronksile jõudmine polnudki väga suur üllatus. Paraku muutis Teine maailmasõda toonaste pronksimeeste elukäiku kardinaalselt.

NSV Liidu koondises osales Keres maleolümpiatel Helsingis 1952, Amsterdamis 1954, Moskvas 1956, Münchenis 1958, Leipzigis 1960, Varnas 1962 ja Tel Avivis 1964. Meie suure kodumaa meeskond oli toona ületamatu, Keres krooniti seitsmel korral maleolümpia võitjaks. 1959. ja 1962. aastal valiti Keres Eestis aasta parimaks sportlaseks.

Kerese jälgedes seadis möödunud sajandi lõpukümnendeil hoogsalt sammu Jaan Ehlvest. Ka Ehlvest tituleeriti Eestis kahel korral aasta edukaimaks, 1987. ja 1989. aastal kuulus talle parima meessportlase au. 1988. aastal mahtus Ehlvest Kreekas Thessalonikis maleolümpial võidutsenud NSV Liidu koondisse. Hilisematel maleolümpiatel on ta mänginud iseseisva Eesti eest.

Türgis, Izmiris toimusid 3.-9. oktoobrini Euroopa maleklubide karikavõistlused meestele ja naistele. Üksteiselt võtsid mõõtu 36 mees- ja 10 naiskonda 22 riigist. Kaasa tegid maailma juhtivad maletajad eesotsas kõrgeimat FIDE reitingut omava venelase Garri Kasparoviga.

Meeste turniiril sai kõrgeima asetuse tiitlikaitsja NAO Chess Club koosseisus Michael Adams, Aleksander Grištšuk, Etienne Bacrot, Francisco Vallejo Pons, Joel Lautier ja Teimour Radjabov, varus Laurent Fressinet ja Igor-Alexandre Nataf. Teisena paigutati Kasparovi koduklubi Jekaterinburgi Max Ven. Kolmas asetus kuulus Bosnia Sarajevole eesotsas Aleksei Široviga, neljanda paigutuse sai Varssavi Polonia Plus GSM eesotsas Vassili Ivantšukiga ja viienda asetuse Tomsk 400, kus esimest lauda mängis Aleksander Morozevitš. Viie esimese klubi kuue põhimehe keskmine reiting ületas 2600 punkti piiri.