· Kolmekordne Eesti meister: tõstmises ja kirimales!
· 20 aastat nii tõstmise- kui maletreener

Ervin Liebert, olite aastakümneid tõstespordi juures nii sportlasena kui treenerina. Mis on sellest perioodist meelde jäänud?

Kõige rohkem on jäänud meelde järelkajad, mis on ilmselt mõjutanud kogu elu, aidanud elada, tööd teha, treeneri ametikohal sisse elada. Kui ma sain viis aastat tagasi 60-aastaseks, siis oli väga tore, kui veel elus olevad vanemad tõstmisveteranid (tõstjad muide surevad kahjuks suhteliselt noorelt) tulid mu sünnipäevale. Umbes 27-30 inimest. See tuletas minevikku meelde, aga eks see minevik ole mul kõik seljaajus. Tegelesin ju tõstespordiga kümmekond aastat ja peale tegevspordist loobumist olin 20 aastat tõstmistreener, tänaseks olen juba pea 20 aastat olnud ka maletreener. On tulnud kohaneda täiesti uue kontingendiga.

Tõstesport on kahjuks hääbunud, viimasel ajal on siiski uut tõusu märgata. Au ja kuulsus Utsarite suguvõsale. Karl Utsar on oma pojast Andrusest hea tõstja teinud, Karli õepoeg on samuti hea tõstja. Midagi on taas tekkinud.

Üks aastaring on jälle ümber saamas ja alaliidud valivad lõppeva aasta parimaid. Teiste seas ka Eesti Maleliit (EML), kes selgitab parimad kolme erineva hääletusvooru tulemuste liitmise teel. Valivad kolm erinevat valijategruppi: rahvas, EMLi liikmesklubid ja EMLi juhatus.

Kolme valijagrupi häälte summeerimise teel selgub aasta parim mees- ja naismaletaja, aasta noormaletajad (noormees ja neiu), aasta maletreener ja aasta maleajakirjanik. EML on juba teatava eelvaliku teinud ja pakub igas kategoorias välja mõned nimed.

Meeste puhul on väljapakutute seas kõik Eesti olümpiakoondisse pääsenud peale Olav Sepa. Naistegi puhul on peamised parima tiitli nõudlejad kenasti üles loetletud, sama kehtib noorte kohta. Maleajakirjanike nimekirja vaadates hakkab kohe silma, et mõni nimi on nimekirjas ehk ülearunegi. Äkki võinuks lisada ka Eino Vaheri nime? Eriti kummaline näib aga treenerite eelvalik. Seda juba seetõttu, et kui teistes alaliikides on pakutud viis nime, siis treenerite kategoorias pakutakse välja vaid kolm nime.

San Diegos toimunud USA meistrivõistlustel tuli esmakordselt meistriks 16-aastane äärmiselt talendikas Hikaru Nakamura. Šveitsi süsteemis toimunud turniiril kogus ta 7 punkti 9st ja oli järelmatšis kindlalt 2:0 üle Alex Stripunskist. Pärast kaheksa-aastast mängupausi taas malelaua taha istunud Gata Kamsky kogus vaid 5,5 punkti ja jagas 9.-17. kohta.

Rahvusvaheline suurmeister Kaido Külaots, kelle FIDE reiting 1. oktoobri seisuga on 2597, mängis 3.-4. detsembrini Tšehhimaal Prahas kahepartiilise matši Hollandi rahvusvahelise suurmeistri Jan Timmaniga (2602). Ajakontrolliks oli poolteist tundi kummalegi vastasele partii lõpuni, millele iga käigu sooritamise järel lisandus 30 sekundit. Matš lõppes 1:1, mõlemad mehed võitsid valgetega. Lisaks Külaotsa ja Timmani vahelisele matšile peeti samas veel matš Aleksei Shirovi (Hispaania, 2726) ja David Navarra (Tšehhimaa, 2620) vahel. Selle kohtumise võitis Shirov 1,5:0,5.

Algselt juulis Paul Kerese mälestusfestivali raames toimuma pidanud kiirmaleturniir tippmaletajate osavõtul viidi läbi 26.-27. novembrini Tallinnas Radisson SASi hotellis. Kuue osalejaga ringsüsteemis turniiri võitis 5 punktiga 5st Rahvusvahelise Maleliidu (FIDE) eksmaailmameister Viswanathan Anand (India, FIDE reiting 1. oktoobri seisuga 2781). Teiseks tuli 3 punktiga samuti FIDE eksmaailmameister Aleksander Halifman (Venemaa, 2669). 2,5 punktiga oli kolmas Eric Lobron (Saksamaa, 2509). Neljandat kohta jagasid 1,5 punktiga Tomi Nybäck (Soome, 2554), Kaido Külaots (Eesti, 2597) ja Meelis Kanep (Eesti, 2475).

Raskused ei suutnud Igor Kullamaad murda
Leib oli vangilaagris kullastki kallim

Enn Mälgand

Läinud aastasaja viiekümnendate aastate teisel poolel võis Mõisaküla linna malevõistlustel tihti näha meest, kes suure huvi ja asjatundlikkusega analüüsis mängitud partiisid. Enamasti oli ta turniiridel ka võidumees. See keskmist kasvu, veidi karmi pilguga ja napi ütlemisega mees oli Igor Kullamaa, hilisem tuntud maletaja.

Üldse tundus ta kuidagi vanemana, ehkki polnud siis veel kolmekümneviienegi. Õige vähesed teadsid, et see keerulise elusaatusega mees oli 13 aastat olnud eemal omastest, teinud Saksa sõjaväelasena läbi viimased 1944. aasta suvelahingud, kuni tuli arreteerimine, seejärel Patarei vangla ja pikk sõit Venemaa Kaug-Põhja Kolõmale.

"Teelelähetajaks" ikka see kuulus § 58 (kodumaa reetmine), mis sedapuhku oli 22-aastase "eksinu" suhtes küllaltki armuline - 10 aastat laagrit ja 5 aastat õigustest ilmajätmist. Seda kõike omakaitses osalemise eest.